Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ka ametitele ning on aluseks oma tegevuste kavandamisel ka ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele.
Mereala planeering koostatakse üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuna kogu Eesti merealale (sisemere, territoriaalmere ja majandusvöönd). Euroopa Liidu mereala ruumilise planeerimise raamdirektiivi kohaselt ja vastavuses Läänemere riikide kokkuleppele planeeritakse mereala kõigis liikmesriikides.
Vabariigi Valitsus kehtestas mereala planeeringu mais 2022. Planeeringu alusel korraldatakse edaspidi tegevusi merel. Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi, seab kooskasutuse põhimõtted ning avab perspektiivid uutele merekasutusviisidele.
Paralleelselt jäävad kehtima varem kehtestatud Pärnu ja Hiiu merealade planeeringud.
Viited
Vabariigi Valitsuse korraldus nr 146, 12. mai 2022
Eesti mereala planeeringu kaartDokumendid
Uuringud ja analüüsid
Mereala planeeringu koostamise käigus (august 2018 – veebruar 2019) koostati kohalike omavalitsuste mereala planeerimise ja reguleerimise huve ning õigusi käsitlev uuring.
Aastatel 2015–2017 läbi viidud projekti Baltic Scope raames koostas Tartu Ülikooli mereinstituut koostöös Rahandusministeeriumi ja valdkondlike huvigruppidega valdkondlikud lähteülesanded kalanduse, energeetika, merekeskkonna ja meretranspordi kohta.
Lähteülesannetes on analüüsitud analüüsiti hetkeolukorda ning tehti ettepanekuid teemadeks, mis vajasid lahendamist mereala planeeringu koostamisel. Lähteülesandeid võeti arvesse mereala planeeringu lähteseisukohtade koostamisel.
Lähteülesanded
Mereala planeeringu koostamise käigus tehti Rahandusministeeriumi tellimusel alusanalüüse, mida kasutati planeeringu lahenduse väljatöötamisel.
Linnustiku analüüsid
PlanWise4Blue analüüsid
Muud lootusväärtused
Muud analüüsid
Mereala planeeringu menetlus
Valitsus kehtestas Eesti mereala planeeringu 2022. a mais. Planeeringu eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada majandust. Planeeringus käsitletakse erinevaid merekasutusi koos, määrates suuniseid ja tingimusi. Fookuses on eeskätt uued kasutusviisid, kus on olemas või prognoositavad arendushuvid, näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Neis valdkondades seab planeering kasutustingimused.
Planeeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldas Rahandusministeerium. Mereala planeering ja selle mõjude hindamine koostati koostöös konsultandi ja eksperdimeeskonnaga (Hendrikson&Ko). Planeeringu koostamisel hinnati merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju, nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele, samuti sotsiaalseid, kultuurilisi ja inimese tervisele avalduvaid võimalikke mõjusid. Planeeringut koostati ja selle mõjusid hinnati ka piiriüleselt.
Mõjude hindamise tulemustest lähtuvalt seab planeering tingimused, mis tagavad erinevate tegevuste kavandamisel elupaikade ja elustikuga arvestamise, tagavad kalastiku jaoks tundlike alade säilimise ja välistavad neile ebasoodsa mõju tekkimise. Läbiviidud Natura asjakohase hindamisel jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse-eesmärkidele, arvestades planeeringuga seatud tingimusi ning mõjuhindamises ette nähtud keskkonnameetmeid tegevusloa tasandiks.
Vajaduse koostada planeering mereala intensiivistuva kasutuse reguleerimiseks sätestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik.
Planeeringu koostamise ja kehtestamisega on Eesti täitnud eelnimetatud direktiivist tuleneva nõude. Kõikide erinevate merekasutuste mereruumi mahutamiseks määrati planeeringuga kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Planeeringuga seatavad suunised ja tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. See toob praegise üksikotsustel põhineva tava muutuse, kuna pärast mereala planeeringu kehtestamist on olemas nii üldpõhimõtted kui ka selged suunised ja tingimused, kuidas tegevusi saab ruumiliselt kavandada.
Viited
Planeeringu eelnõu (põhilahenduse) täiendav avalikustamine toimus 8. novembrist 8. detsembrini 2021 mereala portaalis. Planeeringut tutvustav arutelu korraldati veebis 25. novembril ning see videosalvestati.
Avalikustamise eesmärk oli anda huvilistele võimalus tutvuda kooskõlastatud planeeringulahendusega. Avalikustamisel esitatud arvamused koondati ühtsesse tabelisse.
Viited
Ürituse videosalvestis YouTube'is
Dokumendid
Planeeringu eelnõud (põhilahendus) ja mõjude hindamise aruande eelnõud täpsustati pärast 2020. a augustis toimunud arutelusid. Huvigruppidele anti võimalus täiendatud materjalidega tutvuda ja vajadusel oma põhjendatud ettepanekuid sellele esitada 18. maist 18. juunini 2021.
Kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitati mitmeid ettepanekuid planeeringulahenduse täpsustamiseks. Avalikustamise käigus esitatud märkuseid koondati ettepanekute koondtabelisse ning kooskõlastamisel esitatud seisukohtad kooskõlastuste koondtabelisse.
Seejärel esitati planeeringu materjalid täiendavalt septembris ja oktoobris 2021 ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Ministeeriumid kooskõlastasid planeeringu; seisukohad lisati kooskõlastuste koondtabelisse.
Dokumendid
Eesti mereala planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise aruande eelnõu teine avalik väljapanek toimus Rahandusministeeriumi veebilehel ja Eesti mereala portaalis 17. veebruarist 18. märtsini 2020.
Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 27 ettepanekut erinevatelt huvigruppidelt, asutustelt ja organisatsioonidelt. Esitatud ettepanekuid ja nendega arvestamist saab lugeda ühtsest koondtabelist.
Pärast avalikku väljapanekut toimusid kolmes kohas (Tallinn, Saaremaa, Saka) avalikud arutelud, kus anti ülevaade põhilahendusest ja selle mõjude hindamisest, laekunud ettepanekutest ning vastus-seisukohtadest. Täpsemat teavet aruteludel kajastatust saab mereala planeeringu portaalist.
Täpsustatud planeeringu põhilahenduses käsitletakse erinevaid merekasutusi koos, määrates suuniseid ja tingimusi. Fookuses on eeskätt uued kasutusviisid, kus on olemas või prognoositavad arendushuvid, näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Neis valdkondades seab planeering kasutustingimused. Tuuleenergeetika jaoks määratletakse ka arendusalad.
Planeeringu koostamisega hinnatakse merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju, nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele, samuti sotsiaalseid, kultuurilisi ja inimese tervisele avalduvaid mõjusid. Planeeringu juurde on koostatud eraldiseisev mõjude hindamise täiendatud aruanne koos lisadega, kus määratakse olulise mõju vältimiseks leevendusmeetmed. Planeeringut koostatakse ja mõjusid hinnatakse ka piiriüleselt.
Dokumendid
Eesti mereala planeeringu eelnõu (eskiislahenduse) ja mõjude hindamise eelnõu avalik väljapanek toimus rahandusministeeriumi veebilehel ja Eesti mereala portaalis 2019. a 23. aprillist 23.maini.
Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 18 ettepanekut erinevatelt asutustelt ja organisatsioonidelt. Esitatud ettepanekutega saab tutvuda ühtses koondtabelis.
Dokumendid
Pärast eelnõu avalikku väljapanekut toimusid viies meremaakonnas avalikud arutelud, kus anti ülevaade eskiislahendusest, laekunud ettepanekutest ja vastusseisukohtadest.
Juulis 2019 toimus Lennusadamas Tallinna merepäevade raames meremõtlejate foorum, mille teemaks oli "Kas meri + majandus = meremajandus?". Foorumil arutlesid oma valdkonnas tuntud ettevõtjad ja teadlased.
Mereala planeeringu eskiislahenduse ja mõjude hindamise eelnõu tutvustus peeti Rahandusministeeriumis 18. aprillil 2019.
Eskiislahendus kajastas Eesti mereala kooskasutust, andes valdkonniti suuniseid ja tingimusi. Eskiislahenduse ja mõjude hindamise eelnõu seletuskirja ning eskiislahenduse veebirakenduse (joonise) koostamisel oli arvestatud esmaste keskkonnakaalutlustega. Olulisemad kaasnevad mõjud kasutusvaldkondade lõikes olid seletuskirjas välja toodud.
Dokumendid
Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamiskavatsuse (VTK) eesmärk oli tutvustada, miks mereala planeeringut koostatakse ning kuidas seda tehakse, sh milliste valdkondade ruumilist arengut käsitletakse ning millised on võimalikud asjakohased mõjud, mis planeeringu elluviimisega võivad kaasneda.
Rahandusministeerium saatis 2018. a 12. aprillil mereala planeeringu LS ja VTK seisukohtade küsimiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele, ametitele, Riigikogule, omavalitsustele, keskkonnaorganisatsioonidele ja erinevatele huvigruppidele.
Seisukohtade küsimise eesmärk oli saada kõikidelt huvitatud osapooltelt nende pädevusvaldkonnast lähtuvalt informatsiooni, kas mereala planeeringu ülesandepüstitus on sobiv või peaks seda mingite valdkondade või mõjude osas täiendama. Seisukohtade esitamise tähtaeg oli 14. mai 2018. Esitatud ettepanekute alusel korrigeeriti LS ja VTK dokumenti. Esitatud ettepanekuid ja nendega arvestamist saab vaadata koondtabelist.
Pärast seisukohtade esitamisttoimusid viies meremaakonnas avalikud arutelud, mille eesmärk oli Eesti mereala piirkondliku portree loomine ning mereala planeeringu protsessi ja sisu tutvustus.
Juulis 2018 toimus Tallinna merepäevade raames Lennusadamas üritus nimega "Suur meremõtlejate foorum", kus arutleti, mida tähendab meri eestlase jaoks ja mis on need väärtused, mida tuleb säilitada. Arutelude tulemusena on valminud maakondade piirkondlikud portreed ja videolõik kultuurilistest kaardistustest, mis on kättesaadav Eesti mereala portaalist.
Vabariigi Valitsus algatas 25. mail 2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamise.
Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.
Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ka ametitele ning on aluseks oma tegevuste kavandamisel ka ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele.
Viited
Vabariigi Valitsuse korraldus nr 157, 25. mai 2017
Üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu ala skeemVabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ lisa
Dokumendid
Kontakt
Lembe Reiman
nõunik
Viimati uuendatud 10.04.2025
