Põhjamaade-Balti vesinikutaristu Eestis

Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada Põhjamaade-Balti vesinikukoridor ja selle toimimiseks vajalik taristu, mis aitab luua tehnilised ja majanduslikud eeldused Eesti riigisisese vesinikutaristu arendamiseks ning parandada regiooni varustuskindlust. 

Vesinikutaristu baasvõrgu rajamine annab võimaluse likviidse vesinikuturu tekkeks Eestis ning võimaldab siseriiklikku võrku opereerida ja balansseerida soodsamalt. Baasvõrgu külge on võimalik ühendada haruühendusi vesiniku tootmis- või tarbimispotentsiaaliga piirkondadesse – piirkondadesse, kus on potentsiaal vesinikku kasutava energiamahuka tööstuse arendamiseks või suurtes mahtudes vesiniku tootmiseks.

Planeeringuga kavandatakse vesinikutaristu, sh vesiniku ülekandetorustik, kraanisõlmed (8–20 km tagant) jaotus- ja mõõtejaamad (kuni 2) ning kompressorjaamad (kuni 2). Torujuhe on vesiniku transportimiseks kõige kulutõhusam viis, kui soovitakse transportida vesinikku suuremates mahtudes, näiteks energiamahukatele tööstustele.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:
1) asukoha eelvaliku tegemisest ja
2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eskiis- ja eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Põhjamaade-Balti vesinikutaristu Eesti osale koos sellega funktsionaalselt toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse järgmised ehitised: küttegaasi ülekandetorustik töörõhuga üle 16 bar, küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad, küttegaasi kompressorjaam ning küttegaasi muud ehitised

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Vesinikutaristule otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. Kuna Eestis puuduvad hetkel arvestatavad vesiniku tootmis- ja tarbimismahud ning seega ka taristu, on riigi eriplaneeringu ülesanne kavandada Eesti vesiniku põhivõrk ja määrata taristule sobiv asukoht. Planeerimisel tuleb kaaluda vesinikutaristu rajamise alternatiivina olemasolevate Eleringi elektri ja gaasi ülekandevõrkude trassikoridoride kasutamist, et vähendada uute kaitsevöönditega koormatava ala ulatust ning tagada ruumilise ressursi säästlik kasutus.

Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi:

• Harju maakonnas: Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae Kiili, Kose, Saku ja Saue valdu;
• Rapla maakonnas: Kohila, Rapla, Kehtna ja Märjamaa valdu;
• Lääne maakonnas: Lääne-Nigula valda;
• Järva maakonnas: Türi valda;
• Pärnu maakonnas: Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valdu ja Pärnu linna;
• Viljandi maakonnas: Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi valdu;
• Valga maakonnas: Tõrva valda.

Planeeringuala suurus on planeeringu algatamise järgselt täpsustunud ning erineb algatamise korralduses toodust, kuna planeeringuala piire on täpsustatud tehnovõrkude paiknemisest tulenevalt. Planeeringuala võib veel täpsustuda planeerimismenetluse käigus.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 6430 km².

Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 korraldus nr 57

Vabariigi Valitsuse korralduse lisa

Projektijuht

Monika Korolkov
[email protected]
+372 5884 7055

Meediakontakt

Geili Heinmaa
[email protected]
+372 5850 3951