Ringraudtee on vajalik reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba  suunal.

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on planeeritud kaks põhimõttelist alternatiivset trassikoridori. Sobivaima trassikoridori valimiseks visandatakse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis alternatiivsed trassikoridorid, Harju maakonnaplaneeringus kajastatud põhimõttelised trassikoridorid ühed võimalikud trassikoridori alternatiivid. Planeerimisprotsessi ja asjakohaste mõjude hindamise tulemusena  valitakse sobivaim asukoht ringraudteele. Eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks.
 

Eriplaneeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus. Planeeringu koostamine on laiapõhjaline protsess, milles saavad osaleda kõik huvilised.

Eriplaneeringu koostamise võib jagada etappideks. Esimeses etapis tegeletakse planeeringu koostamise ettevalmistusega ja raudteele kõige sobilikuma asukoha otsimise ehk eelvaliku tegemisega. Asukoha eelvaliku käigus täpsustatakse trassikoridori alternatiivsed asukohad, analüüsitakse ja võrreldakse neid ning valitakse välja sobivaima trassikoridor ringraudteele. Asukoha eelvalikuga paralleelselt toimub kaasnevate asjakohaste mõjude üldisel tasandil hindamine (koostatakse I etapi aruanne) ja tuuakse välja üldised leevendusmeetmed. 

2023. aastal koostati Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi (SMA), kuid neid ei avalikustatud. SMA analüüsist nähtub, et 2006. aastast kuni 2022. aasta lõpuni on kaubamahud raudteel langenud 45 miljonilt tonnilt 6 miljoni tonnini. Raudtee kaubamahud on oluliselt vähenenud ning see on olnud süvenev trend. Seega riigi eriplaneeringu esialgne eesmärk enam ajakohane ning uue raudtee planeerimisel tuleb lähtuda eelkõige ühistranspordi arendamisest. Otsustati, et viiakse järgmisena läbi liikuvusuuring ja vajadusel ka teisi uuringuid.

Teises etapis koostatakse detailne lahendus väljavalitud trassikoridorile. Selleks määratakse raudtee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste ehitusõigus ning lahendatakse muud asjakohased ülesanded. Samuti hinnatakse raudtee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja keskkonnamõjusid (koostatakse II etapi mõjude hindamise aruanne) ja töötatakse välja  leevendusmeetmeid. 
 

Eriplaneeringu koostajaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond. Riigi eriplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ministeeriumite ja valitsusasutustega, kellel on puutmus kavandatava ehitisega ning nendega planeering ka kooskõlastada. Lisaks kaasatakse planeeringumenetlusse Riigikogu, kohalikud omavalitsused ja kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Laiapõhjaliste arutelude koordineerimiseks ja tasakaalustatud planeeringulahenduse saavutamiseks on moodustatud juhtrühm.  Juhtrühma  kuuluvad ministeeriumide, ametkondade, raudtee valdajad ja Valdade Liidu esindajad. Juhtrühmal on planeeringuprotsessis nõuandev roll.

Planeeringu koostamiseks ning planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamiseks kaastakse konsultandid ja valdkondlikud eksperdid. 

2023. aastal koostati Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs (SMA), kuid neid ei avalikustatud. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit nõustas selles Hendrikson & Ko, EC Rail, Cumulus Consulting, Reaalprojekt ning Muinasprojekt. Otsustati, et järgmisena viiakse läbi liikuvusuuring ja vajadusel ka teisi uuringuid. Uuringute läbiviimiseks viib ministeerium läbi eraldi riigihanke. Kogutud info põhjal täiendatakse Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtasid, asjakohaste mõjude hindamist, sh KSH programmi, ning jätkatakse riigi eriplaneeringu menetlusega. 

Raudtee trassivalikul võetakse eesmärgiks võimalikult vähesel määral muuta väljakujunenud elukeskkonda. Siiski võib juhtuda, et raudtee rajamiseks tuleb lammutada mõni hoone või kulgeb tulevane raudtee hoonele väga lähedal. Sellised olukorrad analüüsitakse ükshaaval läbi ja peetakse läbirääkimisi kinnistu omanikega sobilike kompenseerimis- ja leevendusmeetmete kokkuleppimiseks. Kehtestatud planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, mille käigus selgub konkreetne tehniline lahendus ja maavajadus, mille põhjal vajadusel sõlmitakse ka üksikasjalikud kokkulepped maaomanikega, sh ka vajadusel kinnistu võõrandamiseks.

2023-2025 aastatel koostatakse eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjuhindamise programm. Viiakse läbi täiendavad uuringud (sh liikuvusuuring). Need dokumendid moodustavad plaani eriplaneeringu järgmise sammude ehk asukoha valiku läbiviimiseks, st parima asukoha väljatöötamiseks ja sellega kaasnevate sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude väljaselgitamiseks. Lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmi dokumendis tuuakse välja, milliseid teemasid tuleb lahendada/käsitleda, milliseid uuringuid ja analüüs on vajalik koostada, milliseid eeldatavaid mõjusid tuleb hinnata, millised eksperdid peaksid olema kaasatud ja kellega koostöös peaks planeeringulahendus valmima.

Koostööd tehakse erinevate ametiasutustega ja kaasatakse kõiki huvitatud isikuid kogu planeerimisprotsessi vältel. Enda huvist olla kaasatud on võimalik meile teada anda meilitsi aadressil [email protected]. 

2023-2025 aastatel koostatakse planeeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude hindamise programm. See dokument määratleb ringraudtee kavandamise eesmärgi, annab ülevaate üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis asukoha valikul lähtuda, koondab peamise ülesanded, mida planeeringuga lahendada tuleb, kaardistab uuringud, mida tuleb asukohavaliku etapis läbi viia. Nende materjalide koostamisel saab kaasa rääkida avaliku väljapaneku ja arutelude käigus, mille kohta leiab infot kohtumiste ajakavast (täpne ajakava selgub 2025 aasta alguses). 

Eriplaneeringu koostamise protsessi jooksul korraldatakse mitmeid avalike väljapanekuid ja arutelusid. Neid viiakse läbi protsessi erinevates etappides ja planeeringuala kõigis kohalikes omavalitsuses (Tallinna linn, Jõelähtme vald, Raasiku vald, Rae vald, Kiili vald, Harku vald, Saku vald, Saue vald, Keila linn, Lääne-Harju vald, Kohila vald, Rapla vald), võimalusel hübriidaruteludena. 

Koostöö- ja kaasamiskavaga saab tutvuda SIIN.
 

Tallinna ringraudtee kogumaksumust on hetkel keeruline prognoosida, kuna see sõltub mitmetest teguritest – trassikoridori asukoha valikust, raudtee ehitusmaksumusest, mis selgub ehitusprojekti käigus, maade võõrandamise kuludest, olemasolevate tehnorajatiste jms ümberehitamise vajadusest jne.

Täpsemad finantseerimise võimalused selguvad siis, kui me hakkame jõudma ringraudtee ehituse etappi. Raudtee ehitamine toimub ilmselt etapiviisiliselt peamiselt riigieelarvelistest ja võimalusel Euroopa Liidu vahenditest.

Praegu on käimas planeerimisprotsess. Sobivaim trassikoridor ringraudteele valitakse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi lõpuks. Sobivaimale trassikoridorile koostatakse riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise käigus eelprojekt, et lahendada läbi elektrifitseeritud raudtee ja sellega seotud rajatiste täpne kulgemine.  

Planeeringu kehtestamine on planeeritud orienteeruvalt aastasse 2028. Ajalist kestust (ennekõike selle pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise etapis ning asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise koostamise etapis. Tallinna ringraudteed saab ehitama hakata pärast eriplaneeringu kehtestamist ja ehitusprojekti koostamist.