Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneering

Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Planeeringu koostamise eesmärk on luua TEN-T üldvõrgustiku nõuetele vastavad teeliikluse ja -transpordi tingimused, et tagada nii rahvusvahelised kui riigisisesed paremad ühendused, sh läbi aegruumiliste vahemaade vähendamise ja parema juurdepääsetavuse ning luua sellega eeldused majanduskasvuks, konkurentsivõime tõusuks ja piirkondlike arenguerinevuste vähendamiseks.
Ohutum liiklus

Ohutum liiklus

Praegusel teelõigul on 263 mahasõitu ning 30 ristmikku, kus on 6 aasta jooksul hukkunud 13 inimest. Ristimikud muudetakse ohutmaks, mis aitavad ennetada õnnetusi.

Kiirem ja sujuvam liiklus

Kiirem ja sujuvam liiklus

Maanteesõit muutub inimeste jaoks sujuvamaks ja ajaliselt lühemaks. Enim võidavad sellest Lääne- ja Ida-Virumaa inimesed ja ettevõtted. Samuti piirkonda külastavad turistid ning läbisõitjad.

Jalakäijatega arvestav liiklus

Jalakäijatega arvestav liiklus

Uuele teelõigule rajatakse mugavalt ja ohutult ligipääsetavad bussipeatused, kergliiklusteed, viaduktid ning tunnelid, millega muudetakse jalgsi, ratta ja ühistranspordiga liiklemine ohutumaks ja mugavamaks.

Arenev piirkond

Arenev piirkond

Kaasaegsel ühendusel on laiem majanduslik ja sotsiaalne mõju, hoogustades arengut linnades ja asulates, mille kõrvalt tee läbi kulgeb.

Osa Euroopa maanteevõrgus

Osa Euroopa maanteevõrgust

Tallinn-Narva maantee tervikuna on riiklikult ja rahvusvaheliselt oluline transporditrass, mis peab haakuma teiste transpordikoridoridega ja -liikidega ning toetama kõikide liiklejate ohutut ja sujuvat jõudmist punktist A punkti B.

Riigikaitse toetamine

Riigikaitse toetamine

Maantee parandab Eesti Kaitseväe ja liitlaste sõjalise mobiilsuse võimekust Paldiski-Tallinn-Tapa-Narva suunal. Oluline on, et ka rahuajal oleksid teed ohutud nii Kaitseväe kolonnidele kui testele samaaegselt liiklevatele.

Planeeringuala

Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringu menetlusskeem

Korduma kippuvad küsimused

Praegu on käimas planeerimisprotsess. Planeeringu kehtestamisega määratakse teelõigu terviklik lahendus, mida on planeeritud ellu viia väiksemate lõikude kaupa lähtudes riigi rahalistest võimalustest ja vajadusest tõsta liiklusohutust olemasoleval maanteel. 

Täpsemad finantseerimise võimalused selguvad siis, kui me hakkame jõudma tee-ehituse etappi. Maanteelõigu ehitamine toimub ilmselt etapiviisiliselt peamiselt riigieelarvelistest ja Euroopa Liidu vahenditest.

Kas laiendada olemasolevat teed või ehitada uus, sõltub riigi eriplaneeringu tulemusest. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus visandatakse ja võrreldakse erinevaid alternatiivseid maanteetrassi asukohti. Üks võimalus on see, et uue maantee ehitusel kasutatakse võimalikult palju ära olemasolevat teed. Enne on aga vaja analüüsida, mis mahus ja lõikudes on see võimalik. Leidmaks sellele küsimusele parim lahendus, uuritakse planeerimise etapis mõju elanikele ja keskkonnale.

Koostööd tehakse erinevate ametiasutustega ja kaasatakse kõiki huvitatud isikuid kogu planeerimisprotsessi vältel. Enda huvist on võimalik meile teada anda, kui liitute uudiskirjaga. Ülevaate eesootavatest kohtumistest ja juba toimunud üritustest leiate vasakul menüüs „Koostöö ja kaasamine“ alt.

Liitu uudiskirjaga

Tee kavandamisel püütakse vältida näiteks hooneid, õuealasid, kalmistuid, looduskaitsealasid jt tundlikke alasid. Trassikoridori alternatiivid visandatakse ja neid võrreldakse käimasolevas asukohavaliku etapis. Nende selgudes võtame kindlasti ühendust puudutatud maaomanikega. Eelistatud trassikoridori asukoht (laiusega 350 meetrit) selgub trassikoridori alternatiivide võrdlemise käigus, eeldatavasti 2025-2026. Täpsem tee asukoht (laiusega 60 meetrit) selles koridoris selgub planeeringu detailse lahenduse etapis (2028+). 

Riigi eriplaneeringuga piirangute seadmise vajadust ja ulatust kaalutakse asukohavaliku etapi lõpus või detailse lahenduse koostamise ajal Planeerimisseaduse § 41 lg 3 ja § 42 alusel.  Planeerimis- ja ehituskeeld peab olema väga hästi põhjendatud ja kaalutletud erand, mida kasutatakse selleks, et saavutada planeeringuga kavandatu elluviimine. Senise maakasutuse jätkamist, mis ei sisalda ehitustegevust, praegu plaanis piirata ei ole. Samuti on kohalikul omavalitsusel oma territooriumil õigus ehitustegevuse reguleerimiseks, seega asukohavaliku etapi jooksul tekkivates küsimustes tasub pöörduda esmalt kohaliku omavalitsuse poole.  Hetkel oleme etapis, kus kaardistame ja võrdleme trassikoridori alternatiivseid asukohti. Seega ei ole täna veel teada, mil määral ja milliseid maid tee uuendamine kindlasti puudutab.

Hetkel oleme projektiga planeerimisprotsessis, kus kaardistame ja võrdleme võimalikke trassikoridori alternatiivseid asukohti. Seega ei ole täna veel teada, mil määral ja milliseid maid tee uuendamine kindlasti puudutab. Maavajaduse osas tekib täpsem selgus planeeringu kehtestamisel (2028+). Kuna Haljala-Kukruse maanteelõigu väljaehitamine toimub tulevikus etapiviisiliselt, selgub lõplik maade omandamise vajadus väljaehitamise ajakavast. Konkreetse maa omandamise vajaduse ilmnemisel võetakse puudutatud maaomanikuga ühendust ja algatatakse asjakohane menetlus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt. Täpne menetluse kulg ja vajalikud toimingud selguvad protsessi käigus. Eesmärgiks on neis protsessides saavutada kõiki osapooli rahuldav kokkulepe.  

Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur.pdf | 121.28 KB | pdf

See on planeering, mille peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine. Loe lisaks.

Kontaktid

Projektijuht

Anne Martin
[email protected]
+372 5802 3933

Meediakontakt

Geili Heinmaa
[email protected]
+372 5850 3951

Viimati uuendatud 04.12.2025

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?