Ohutum liiklus
Praegusel teelõigul on 263 mahasõitu ning 30 ristmikku, kus on 6 aasta jooksul hukkunud 13 inimest. Ristimikud muudetakse ohutmaks, mis aitavad ennetada õnnetusi.
Kiirem ja sujuvam liiklus
Maanteesõit muutub inimeste jaoks sujuvamaks ja ajaliselt lühemaks. Enim võidavad sellest Lääne- ja Ida-Virumaa inimesed ja ettevõtted. Samuti piirkonda külastavad turistid ning läbisõitjad.
Jalakäijatega arvestav liiklus
Uuele teelõigule rajatakse mugavalt ja ohutult ligipääsetavad bussipeatused, kergliiklusteed, viaduktid ning tunnelid, millega muudetakse jalgsi, ratta ja ühistranspordiga liiklemine ohutumaks ja mugavamaks.
Arenev piirkond
Kaasaegsel ühendusel on laiem majanduslik ja sotsiaalne mõju, hoogustades arengut linnades ja asulates, mille kõrvalt tee läbi kulgeb.
Osa Euroopa maanteevõrgust
Tallinn-Narva maantee tervikuna on riiklikult ja rahvusvaheliselt oluline transporditrass, mis peab haakuma teiste transpordikoridoridega ja -liikidega ning toetama kõikide liiklejate ohutut ja sujuvat jõudmist punktist A punkti B.
Riigikaitse toetamine
Maantee parandab Eesti Kaitseväe ja liitlaste sõjalise mobiilsuse võimekust Paldiski-Tallinn-Tapa-Narva suunal. Oluline on, et ka rahuajal oleksid teed ohutud nii Kaitseväe kolonnidele kui testele samaaegselt liiklevatele.
Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringu menetlusskeem
Praegu on käimas planeerimisprotsess. Planeeringu kehtestamisega määratakse teelõigu terviklik lahendus, mida on planeeritud ellu viia väiksemate lõikude kaupa lähtudes riigi rahalistest võimalustest ja vajadusest tõsta liiklusohutust olemasoleval maanteel.
Täpsemad finantseerimise võimalused selguvad siis, kui me hakkame jõudma tee-ehituse etappi. Maanteelõigu ehitamine toimub ilmselt etapiviisiliselt peamiselt riigieelarvelistest ja Euroopa Liidu vahenditest.
Kas laiendada olemasolevat teed või ehitada uus, sõltub riigi eriplaneeringu tulemusest. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus visandatakse ja võrreldakse erinevaid alternatiivseid maanteetrassi asukohti. Üks võimalus on see, et uue maantee ehitusel kasutatakse võimalikult palju ära olemasolevat teed. Enne on aga vaja analüüsida, mis mahus ja lõikudes on see võimalik. Leidmaks sellele küsimusele parim lahendus, uuritakse planeerimise etapis mõju elanikele ja keskkonnale.
Koostööd tehakse erinevate ametiasutustega ja kaasatakse kõiki huvitatud isikuid kogu planeerimisprotsessi vältel. Enda huvist on võimalik meile teada anda, kui liitute uudiskirjaga. Ülevaate eesootavatest kohtumistest ja juba toimunud üritustest leiate vasakul menüüs „Koostöö ja kaasamine“ alt.
Tee kavandamisel püütakse vältida näiteks hooneid, õuealasid, kalmistuid, looduskaitsealasid jt tundlikke alasid. Trassikoridori alternatiivid visandatakse ja neid võrreldakse käimasolevas asukohavaliku etapis. Nende selgudes võtame kindlasti ühendust puudutatud maaomanikega. Eelistatud trassikoridori asukoht (laiusega 350 meetrit) selgub trassikoridori alternatiivide võrdlemise käigus, eeldatavasti 2025-2026. Täpsem tee asukoht (laiusega 60 meetrit) selles koridoris selgub planeeringu detailse lahenduse etapis (2028+).
Riigi eriplaneeringuga piirangute seadmise vajadust ja ulatust kaalutakse asukohavaliku etapi lõpus või detailse lahenduse koostamise ajal Planeerimisseaduse § 41 lg 3 ja § 42 alusel. Planeerimis- ja ehituskeeld peab olema väga hästi põhjendatud ja kaalutletud erand, mida kasutatakse selleks, et saavutada planeeringuga kavandatu elluviimine. Senise maakasutuse jätkamist, mis ei sisalda ehitustegevust, praegu plaanis piirata ei ole. Samuti on kohalikul omavalitsusel oma territooriumil õigus ehitustegevuse reguleerimiseks, seega asukohavaliku etapi jooksul tekkivates küsimustes tasub pöörduda esmalt kohaliku omavalitsuse poole. Hetkel oleme etapis, kus kaardistame ja võrdleme trassikoridori alternatiivseid asukohti. Seega ei ole täna veel teada, mil määral ja milliseid maid tee uuendamine kindlasti puudutab.
Hetkel oleme projektiga planeerimisprotsessis, kus kaardistame ja võrdleme võimalikke trassikoridori alternatiivseid asukohti. Seega ei ole täna veel teada, mil määral ja milliseid maid tee uuendamine kindlasti puudutab. Maavajaduse osas tekib täpsem selgus planeeringu kehtestamisel (2028+). Kuna Haljala-Kukruse maanteelõigu väljaehitamine toimub tulevikus etapiviisiliselt, selgub lõplik maade omandamise vajadus väljaehitamise ajakavast. Konkreetse maa omandamise vajaduse ilmnemisel võetakse puudutatud maaomanikuga ühendust ja algatatakse asjakohane menetlus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt. Täpne menetluse kulg ja vajalikud toimingud selguvad protsessi käigus. Eesmärgiks on neis protsessides saavutada kõiki osapooli rahuldav kokkulepe.
See on planeering, mille peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine. Loe lisaks.
Kontaktid
Projektijuht
Anne Martin
[email protected]
+372 5802 3933
Meediakontakt
Geili Heinmaa
[email protected]
+372 5850 3951
Viimati uuendatud 04.12.2025