Korduma kippuvad küsimused

Riigi eriplaneering tuleb koostada sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ja selle peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine. Vabariigi Valitsus algatas EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Eleringi initsiatiivil. Olemasoleva 330 kV võrgu ja perspektiivse EstLink 3 merekaabli randumiskoha vahelise kõrgepingeliini väljaehitamine on eelduseks kavandatava Eesti-Soome  3. elektriühenduse toimimiseks ning võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi. Uus elektriühendus võimaldab vajadusel liita elektrivõrguga täiendavaid tarbimis- ja tootmisvõimsusi piirkonna asulate ümbruses olevatelt tootmisaladelt ja tarbimiskeskustest.

Elering soovib elektriühenduse kavandada 330-kilovoldiste õhuliinidena. Vajalik on kavandada ka konverteralajaam merekaabli randumiskoha lähedale ning laiendada Rehemäe alajaama. Võimaliku uue elektriliini trassi ja konverteralajaama asukohad ja maavajadus selguvad riigi eriplaneeringu menetlemise käigus.

Planeerimisseaduse järgi tuleb asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldada planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Planeeringuala suurus on 513 km². Planeeringuala hõlmab  Lääne maakonnas osa Lääne-Nigula valda. Riigi eriplaneering kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.

Eriplaneeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus. EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Planeeringu koostamine on laiapõhjaline protsess, milles saavad osaleda kõik huvilised. 

Kõigepealt selgitab planeeringu koostamise korraldaja välja, milliseid uuringuid ja analüüse on vaja planeeringu koostamiseks teha, ning koostab planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programmi planeerimisseaduse alusel. Seejärel visandatakse elektriühenduse trassialternatiivid, hinnatakse põhjalikult nende mõju ja võrreldakse alternatiivseid asukohti. Planeeringu käigus leitud sobivasse asukohta koostatakse eelprojekt elektriühenduse rajamiseks.

Elektriühenduse planeerimisel hindame lisaks looduskeskkonna mõjudele planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. Sh uurime, kuidas mõjutaks trass kohalikke elanikke ning teeme mõjude hindamiseks ja planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid. Planeeringu koostamisel tuleb leida elektriühendusele asukoht, kus liinil on kõige vähem negatiivseid mõjusid inimestele ja loodusele, kuid samal ajal on ka liini rajamine majanduslikult võimalik.

Riigi eriplaneeringu koostamisel kaalutakse mitut trassikoridori ja alajaama asukoha varianti, et leida objektidele kõige sobivam asukoht. Alternatiivide võrdlemisel hinnatakse nende mõju keskkonnale ja asustusele, tehnilist teostatavust ning kooskõla olemasoleva taristuga. Sobivaim lahendus valitakse võrdleva analüüsi, mõjuhindamise ja uuringute tulemusena, eelistades varianti, mis täidab planeeringu koostamisel ette nähtud eesmärgid. 

Praegu on veel vara öelda, kus trass täpselt paiknema hakkab, sest uurime alles erinevaid võimalusi ning hakkame seejärel hindama, millised mõjud oleksid neil planeeringualasse jäävatele elanikele ja loodusele. Elering on enne riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamist tellinud ruumianalüüsi, et selgitada välja, kas piirkonda on üldse võimalik uusi kõrgepingeliine paigutada. Selleks, et neid erinevaid alternatiive planeeringu koostamise käigus läbi kaaluda, ongi planeeringuala määratud nendes piirides.  Teavitame alale jäävate kinnistute omanikke või -kasutajaid e-kirjaga. Eraisikutele edastatakse info e-posti aadressile [email protected]. Kui olete suunanud portaalis www.eesti.ee sellele aadressile edastatavad kirjad teisele e-posti aadressile, laekub kiri ka sinna. Lisaks ilmub teade eriplaneeringu algatamisest ajalehes Postimees ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui leitud täiendavade alternatiivide puhul mõjutab planeering rohkem maaomanikke (sh kui tuleb planeeringuala laiendada), siis kaasab planeeringu koostamise korraldaja nemadki planeerimisprotsessi.

Planeerimisprotsess on avalik ja kõigil on võimalus selles osaleda ning ettepanekuid esitada. Koostatud planeeringu materjale tutvustatakse huvilistele lähemalt ning selleks korraldatakse ka avalikke arutelusid. Maaomanikke, keda lahendus konkreetselt puudutama hakkab, kaasatakse personaalselt kohe, kui on selgunud nende puutumus. Avalikkusele antakse planeeringu koostamisest ja kaasa rääkimise võimalustest teada riiklikus päevalehes Postimees, kohalikes lehtedes ning ministeeriumi veebilehel. Kõigil, kel on soov teateid saada isiklikult, palutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile edastada oma kontaktandmed meie üldmeilile [email protected] (nimi, tava- või e-posti aadress, organisatsiooni esindamisel selle nimi) või liituda planeeringu uudiskirjaga veebilehel www.riigiplaneering.ee.

Kui töö kulgeb ootamatusteta, siis peaks planeerimisprotsess lõpule jõudma 2027. aastal, ehitustegevus algama 2030. aastal  ja ühendus valmima 2035. aastal. Hinnanguliselt kulub 8 aastat planeeringu kehtestamisest liini valmimiseni, mille käigus sõlmitakse kasutusõiguslepingud, projekteeritakse liin väga suure täpsusastmeni, viiakse läbi ehitushanked ning ka ehitatakse liin. Projekt on osa kavandatava Eesti ja Soome vahelise 3. elektriühenduse (Estlink 3) toimimiseks vajalikust taristust. Estlink 3 projekti kohta  leiab lisainfot veebilehelt https://elering.ee/estlink-3.

Mõlemal lahendusel on head ja vead. Nii on maakaabli eeliseks parem kaitstus ilmastikumõjude eest, väiksem visuaalne häiring ja väiksemad piirangud maaomanikule. Teisalt on maakaabel väiksema töökindluse ja elektriülekande võimekusega, selle rikkeid on keerulisem avastada ja kulukam parandada. Ühtlasi on 220 kV ja 330 kV pingega maakaabelliini rajamine hinnanguliselt 10 korda kallim kui samaväärse õhuliini ehitamine ning selle eluiga võrreldes õhuliiniga kuni poole lühem.

Elektriühenduse rajamise kulud kajastuvad hiljem ka meie elektri koguhinnas.

• Kõrgepinge maakaabelliinide madalama läbilaskevõime tõttu vaja rajada mitu paralleelset maakaablit õhuliini asemel. Seetõttu on maakaabli kasutamine vähemefektiivne elektrienergia ülekande seisukohast ning eeldab sama vahemaa katmiseks oluliselt rohkem ressursse. 
• Õhuliini orienteeruv ühe kilomeetri ehitamise maksumus on 0,35-0,4 mln EUR ühe haru eest. 220-330 kV isolatsiooniklassiga kaabelliine Eestis ehitatud ei ole, kuid hinnanguliselt jääb ühe kilomeetri ehituse maksumus vahemikku  0,8-1,2 mln EUR/km. Arvestades, et sama läbilaskevõime tagamiseks on vajalik rajada õhuliini asemel mitu maakaablit ning kaablite tööks vajalikke lisaseadmeid, võib kaabelliinide kasutamine suurendada elektrienergia ülekandetaristu maksumust rohkem kui 10 korda.
• Kuna õhuliinide paigaldamine ja hooldamine on märkimisväärselt odavam kui kõrgepingeliste maakaabelliinide korral, siis on õhuliinide kasutamise korral ka elektri hind tarbijatele odavam. 
• Kõrgepinge maakaabelliinide eeldatav eluiga u 1,5 korda lühem õhuliinide eeldatavast elueast. 
• Erinevalt madalpingel töötavatest õhuliinidest on kõrgepinge õhuliinid statistika järgi oluliselt töökindlamad Lisaks tuleb 220 ja 330 kV maakaabelliinile rajada u 20 km tagant šuntreaktorid koos sinna kuuluva lisaseadmestikuga. Keerulisem konstruktsioon ja lisaseadmed tõstavad rajamise ning hoolduse hinda ning vähendavad töökindlust. 
• Õhuliinide hoolduse ja rikete likvideerimise kogemus ja võimekus on Eestis tegutsevatel energeetikarajatisi ehitavatel ettevõtetel olemas ning ka kõige keerulisemad rikked on võimalik parandada mõne päeva jooksul. Samas ei ole Eestis väljaõppinud kõrgepinge (220-330 KV) maakaabelliini hoolduse ja rikete brigaade, mistõttu ootamatu rikke parandamise aeg võib kõrgepinge kaabli korral olla kuni 1 kuu.  
• Õhuliinide kasutamine loob võimaluse ka Eesti ettevõtetele ja tööjõule teenimaks tulu õhuliinide hoolduse ja rikete kõrvaldamisega. Kõrgepinge kaabelliinil rikke parandamine eeldab kvalifitseeritud ning regulaarset praktikat omavat personali ja erivahendeid, mis tingib, et remondiga tegevad vaid rahvusvahelised ettevõtted.

Maapealsed õhuliinid võimaldavad lihtsamat juurdepääsu ja jälgimist, mis lühendab hoolduse ja remondi aega ning seega vähendab elektrikatkestuste mõju. Maakaabli puhul seevastu on juurdepääs keerulisem ja maa-alusel kaablil rikete tuvastamine keeruline, olles seega riskiks energiaturvalisusele.

Enne planeeringulahenduse realiseerimisega alustamist ja maaomanikega konkreetsete kokkulepete sõlmimist saab maaomanik kinnisasja oma soovide kohaselt edasi kasutada. 

Rajatava liini omanikul tekib õigus kinnisasjale ehitamiseks, kui ta on sõlminud kinnisasja omanikuga notariaalse kokkulepe maakasutuseks. Liinitrasside puhul sõlmitakse enamasti notariaalne isikliku kasutusõiguse leping, kus lepitakse kokku isikliku kasutusõiguse sisu (sh lisatakse rajatiste iseloomustus ja spetsiifika), lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused, maakasutuse tähtaeg ning kompensatsiooni suurus ja selle maksmise tingimused. Lepingule lisatakse isikliku kasutusõiguse ala asendiplaan. Kinnisasja omanik jääb kinnisasja omanikuks terve kinnistu pindala ulatuses, tema maad ei võõrandata ning pindala ei vähendata. 

Maakasutuseks kokkulepete sõlmimise läbirääkimisi kinnistu omaniku ja arendaja vahel alustatakse planeerimisprotsessi lõpupoole. Ehitusõigust kinnisasjale saab tehnorajatise arendaja taotleda alles pärast planeeringu kehtestamist. 

Juhul, kui osapooled omavaheliste läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele ei jõua, on arendajal võimalik pöörduda kohtusse või taotleda sundvalduse seadmise algatamist. Eelnevalt nimetatud juhtude korral nähakse kinnistu omanikule ette õiglane kompensatsioon, mille suuruse määrab vastava otsuse tegija. Vt lisaks kompensatsioonimeetme küsimust.

Õhuliini või kaablite jaoks vajalikku maad ei pea omanikud võõrandama.

Seaduse järgi pole kaitsevööndisse üldjuhul lubatud ehitisi ja kõrghaljastust rajada.

Õhuliinide alust ja neid vahetult ümbritsevat ala (330 kV õhuliini puhul 40 meetrit mõlemal pool liini kesktelge) nimetatakse kaitsevööndiks. Kaitsevööndis tegutsemine on reguleeritud õigusaktidega (ehitusseadustiku §-de 70 ja 77 ja majandus- ja taristuministri määrusega nr 73). 

Lähtuvalt ehitusseadustikust on ühenduse omaniku loata kaitsevööndis keelatud: 

• teha tuld, istutada ning langetada puid; ehitada, ladustada jäätmeid, teha mistahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid;
• õhuliinide kaitsevööndis, mille kõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m, sõita masinate ja mehhanismidega; 
• kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti; 

Täpsemad piirangud Eleringi liinidel on kirjeldatud siin, meelespeas liinide kaitsevööndis tegutsejale.

Liinikoridoride hooldustöid, sh liinialuse võsa langetamist ja liinikoridoride laiendamist tehakse elektrist tulenevate ohtude vältimiseks ja vähendamiseks inimesele, varale ja keskkonnale. Ka elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad piirangud on kehtestatud ohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt. Tulenevalt eeltoodust hooldab Elering liinikoridore selliselt, et liinikoridorides kasvava taimestiku kõrgus ei ületaks 3 meetrit. Sellega on tagatud ohutus liinikoridorides liikuvatele inimestele ja loomadele. Olenevalt pinnasest ja seal kasvava taimestiku liigist, tuleb perioodilist võsalangetamist teha iga 3–5 aasta tagant. Liinikoridoride laiendamine kaitsevööndi ulatuses tagab reeglina selle, et puud ei põhjusta liini suunas langedes liinile riket ja ei teki ohtu puu langetajale ega varale ehk metsale.

Samas, teatud juhtudel võib olla võimalik säilitada õhuliinide all madalaid (vilja)puid, põõsaid ja teisi taimi. Need kokkulepped sõlmitakse eraldi kinnisasja omaniku ja liini omaniku vahel koos muude tingimustega isikliku kasutusõiguse lepingus.

Planeeringu kehtestamisel sõnastatakse täpsemad tingimused planeeringu kehtivuse ning kitsenduste ulatuse kohta. Planeerimisseaduse § 53 lg 3 kohaselt kaotab riigi eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel kehtestamisest arvates. Juhul kui ilmneb vajadus riigi eriplaneeringu lõpetamiseks, teeb selle otsuse Vabariigi Valitsus.

Eramaadele hüvitatakse kasutusõiguse seadmisel 100% metsamaa, elamumaa ja  ärimaa kitsendatav osa turuväärtusest ja haritava maa 33% turuväärtusest. Metsamaa korral hüvitatakse lisaks ka ühe raieringi maksumus.

Lisaks makstakse iga aastaselt ka talumistasu, mille suurus on 3,5% kitsendatava osa maksustamishinnast.

Metsamaale kasutusõiguse seadmisel hüvitatakse 100% kitsendatava osa turuväärtusest ja lisaks ka ühe raieringi maksumus.

Maamaksu maksab maaomanik.

Maismaale rajatavate õhuliinide eluiga on 60 aastat või rohkemgi. Õhuliinide rajamisega tekib kõrgepingevõrk piirkondadesse, kus seda varem ei ole olnud. See võib soodustada uute suurtarbijate tekkimist piirkondadesse, kus elektrivõrgu puudumine varasemalt oli takistuseks. Selle tõttu ei ole mõistlik seada õhuliinile tähtajalist kasutusõigust.

Mõju inimese tervisele hinnatakse planeeringu raames keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes. Riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH käigus tehakse eraldi elektromagnetvälja analüüs, et mõjusid asukohapõhiselt täpsemalt hinnata ning rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid. Oluline on rõhutada, et elektromagnetvälja tugevuse piirväärtused on Eestis riiklikult reguleeritud. Kui mõõdetavad näitajad jäävad lubatud piiridesse, siis uuringute kohaselt negatiivset mõju inimeste tervisele ei ole.