Osapooled ja nende roll
Eristatud on asutusi, kellega tehakse koostööd (ehk kooskõlastatakse materjale) ning isikuid ja asutusi, keda kaasatakse REP koostamisse. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi riigi eriplaneeringu kohta kõigil huvitatud ametitel ja isikutel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – planeeringu koostamise korraldaja
Elering AS – planeeringust ja selle elluviimisest huvitatud isik
Juhtrühm – juhtrühm moodustatakse ministri käskkirjaga, juhtrühma liikmeteks on peamiselt koostööd tegevad ametiasutused, kelle töövaldkondadesse planeering puutub: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve, Terviseamet, Transpordiamet, Maa-amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
Koostöö- ja kaasamiskava – Osapoolte nimekiri täpsustub planeeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade tekkimisel.
Kui soovid saada Põhjamaade-Balti vesinikutaristu REPi kohta infot e-postile - Liitu uudiskirjaga
Teavitustegevused erinevates etappides
Planeerimisseaduse kohane teavitamine planeeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes
Planeeringu algatamine Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 57 (23. märts 2026) AS Elering taotluse alusel
Vabariigi Valitsuse korralduse "Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamine ja seisukohtade küsimine a planeeringu algatamiseks (veebruar-märts 2026)
Riigi eriplaneeringu (REP) algatamiseks esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse Elering 1. detsembril 2025.
Taotletava riigi eriplaneeringu planeeringuala ettepanek
Riigi elektri- ja gaasi süsteemihaldur Elering AS arendab vastavalt omaniku ootustele naaberriikidega välisühendusi ja teeb ettevalmistusi vesiniku ülekandevõrgu loomiseks ning vesiniku süsteemihalduri funktsioonide täitmiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks kavandab ettevõte koos partneritega rahvusvahelist taristuprojekti Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC), mille kaudu luuakse vesiniku ülekandevõrk Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa vahel. Vesinikukoridor on Eestile strateegiline võimalus osaleda Euroopa tuleviku energiasüsteemis, tugevdades energiajulgeolekut ja majanduslikku positsiooni.
Riigi eriplaneeringu koostamine on vajalik projekti elluviimiseks ja vesinikutaristu kavandamiseks Eestis. Planeerida tuleb uus Eesti maismaad läbiv vesiniku ülekandetorustik Põhja-Eesti rannikust, kus lõpeb Soomest tulev meretoru, kuni Läti piirini. Eesti-Soome vaheline meretoru trass valitakse planeeringust eraldi hoonestusloaga. Vesinikutoru soovitakse paigutada võimalikult suures ulatuses olemasoleva energiataristu koridoridesse, et vähendada maahõivet.
Planeerimine on avalik ning osalema ja kaasa rääkima on oodatud kõik huvilised. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium informeerib arengutest jooksvalt vastavalt protsessi kulgemisele.
Kontaktid
Projektijuht
Monika Korolkov
[email protected]
+372 5884 7055
Meediakontakt
Geili Heinmaa
[email protected]
+372 5850 3951
Viimati uuendatud 25.03.2026
