Planeering koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta, mille sisse jäävad ka merealad ja suuremad siseveekogud. Täpsemad omavahelised seosed on määratud planeeringu lähteseisukohtades.
Planeeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus ning selle koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (alates 1.01.2025).
Miks on uut üleriigilist planeeringut vaja?
Üleriigiline planeering paneb paika, kuidas Eestimaa maismaad ja mereala tulevikus kasutatakse. Planeeringuga määratakse riigi tasandil ruumilise arengu põhimõtted ja antakse suuniseid järgnevatele täpsematele planeerimisdokumentidele, samuti on planeering valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks. Seni kehtiv planeering "Eesti 2030+" on tänaseks päevaks suuresti ellu viidud. Lisaks puuduvad senises planeeringus mitmed nüüdseks aktuaalsed teemad nagu julgeolek ja kliimamõjudega kohanemine. Ühtlasi on üleriigiline planeering riigi pikaajalise strateegia “Eesti 2035” ruumiline väljund.
Üleriigilises planeeringus toetutakse ka kehtivale Eesti mereala planeeringule.
Üleriigilise planeeringu teemad
Üleriigilise planeeringu koostamine lähtub eesmärgist tagada Eestis kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning kestlik areng. Need läbivad eesmärgid on aluseks kõigi teemade käsitlemisel.
Kestliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Kestliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Kestlik areng haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad.
Kvaliteetne elukeskkond tähendab elukeskkonda kõige laiemas tähenduses, hõlmates nii ehitatud keskkonda kui ka sellega seotud inimese poolt kujundatud looduskeskkonda – inimeste igapäeva-, töö-, elu- ja koduruumi. Kvaliteetne elukeskkond tähendab mitmekesist, funktsionaalset, kohaväärtuspõhist ning pärandit ja looduse elurikkust hoidvat planeerimist. Planeeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Kliima
Kliima on üleriigilise planeeringu katusteema, mis mõjutab läbivalt ka teisi valdkondi. Peamiseks fookuseks on temaatiliste suuniste andmine elukeskkonna kliimamuutustega kohandamiseks, arvestades parimat teadmist ruumikasutust mõjutavatest teguritest nagu tormi-, üleujutus- ja erosiooniriskid ja soojussaared. Samuti käsitletakse kliimapoliitika eesmärkide ellu viimise ruumilisi mõjusid.
Julgeolek ja turvalisus
Julgeolek ja turvalisus on üleriigilise planeeringu katusteema, mis mõjutab kogu Eesti ruumilist arengut ja valdkondade tulevikusuundumusi. Üleriigilises planeeringus käsitletakse nii välis- kui sisejulgeoleku ruumivajadusi ja turvalise elukeskkonna tagamiseks vajalikke suuniseid nii päästeteenuste kui ligipääsetavuse osas.
Asustus
Asustuse arengu suunamine on üleriigilise planeeringu peamine ülesanne. Planeering annab suuniseid linnaliste asustusalade ja hajaasustuse iseloomu, teenuste võrgustiku ja elu- ja ettevõtluskeskkonna ruumivajaduste kujundamiseks.
Transpordivõrgustik
Transpordivõrgustik ja laiemalt kogu liikuvuse valdkond toetab asustuse arengut. Üleriigiline planeering annab suuniseid ja põhimõtteid erinevate maismaa- ja meretranspordi liikide võrgustike arendamiseks ja liikuvuse ning asustuse arenguvajaduste omavahelise kooskõla leidmiseks.
Tehniline taristu
Tehnilise taristu ruumilised arenguvajadused ja seosed asustuse arenguga on üleriigilise planeeringu teema, mille raames käsitletakse nii energeetika, gaasi- kui sidevarustusega seonduvaid arenguperspektiive kooskõlas asustuse arengusuundumustega.
Väärtuslikud maastikud, põllumajandusmaad ja rohevõrgustik
Üleriigilise planeeringu raames arvestatakse väärtustega. Siia alla kuuluvad väärtuslikud maastikud, elurikkus, roheline võrgustik ja väärtuslikud põllumajandusmaad. Nende teemade käsitlus on laiapõhjaline, arvestatakse nii loodus- kui ka inimkeskkonna vajadustega ja määratakse põhimõtted väärtuste säilimiseks ning nende alade ruumiliseks arenguks.
Maapõueressursid
Väärtuste alla liigituvad ka maapõue varad, mille kasutamisele antakse üleriigilises planeeringus üldised suunised.
Uudised
Dokumendid ja uuringud
Üleriigiline planeering koondab kokku riigi ruumilise arengu vajadused ja seab paika pikaajalise ruumilise visiooni ning selle saavutamiseks vajalikud eesmärgid. Selline strateegiline ruumilise arengu plaan aitab kiiresti muutuvates oludes silmas pidada suurt pilti ja otsuste ruumimõjusid. Üleriigiline planeering annab ruumilise väljundi arengukavades sõnastatud eesmärkidele ja leevendab "ruumipimedust", st ruumilise mõõtmega mittearvestamist, tuues esile erinevate valdkondade ruumilise koostoime ja kasvatades ruumiteadlikkust.
Uue üleriigilise planeeringu algatamine toetub 13.08.2020 Vabariigi Valitsusele esitatud kokkuvõttele varasema “Eesti 2030+” elluviimisest. Kokkuvõttes tõdeti, et senikehtiv üleriigiline planeering "Eesti 2030+" on tänaseks päevaks suuresti ellu viidud. Planeeringu alusel on asutud rajama suurehitisi nagu Rail Baltic ja tuulepargid, planeering on suunanud asustuse arengut oluliselt mõjutava rohevõrgustiku täpsustatud planeerimist ja olnud aluseks mitmete juhendmaterjalide koostamisele. Lisaks on esile kerkinud mitmed uued arengusuunad nagu kliimamuutustega kohanemine ja julgeolekuolukorra teravustumine, millele reageerimiseks on vajalik ka riigi tasandi ruumilise planeerimise panus.
Kestliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Kestliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Kestlik areng haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad.
Kvaliteetne elukeskkond tähendab elukeskkonda kõige laiemas tähenduses, hõlmates nii ehitatud keskkonda kui ka sellega seotud inimese poolt kujundatud looduskeskkonda – inimeste igapäeva-, töö-, elu- ja koduruumi. Kvaliteetne elukeskkond tähendab mitmekesist, funktsionaalset, kohaväärtuspõhist ning pärandit ja looduse elurikkust hoidvat planeerimist.
Üleriigilise planeeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus.
Planeeringu koostamine on laiapõhjaline koosloomeprotsess, milles saavad osaleda kõik huvilised.
Planeeringu koostamise võib jagada kolmeks etapiks. Esimeses etapis tegeletakse planeeringu koostamise ettevalmistusega - pannakse kokku planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm. Teises etapis koostatakse koostöös ametkondade ja huvigruppidega planeeringu esialgne visand - eelnõu ehk eskiislahendus ja hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid mõjusid, pakkudes vajadusel välja positiivsete mõjude võimendamise ja negatiivsete leevendamise meetmeid. Kolmandas etapis täiendatakse eskiislahendust avalikustamiselt saadud tagasiside põhjal ja koostatakse lõplik lahendus ehk planeerimisettepanek, mille kooskõlastavad teised ministeeriumid ja seejärel kehtestab Vabariigi Valitsus.
Planeeringu koostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakond koosseisus Anna Semjonova, Kadi-Kaisa Kaljuveer, Tiit Oidjärv, Andres Levald, Agnes Lihtsa.
Laiapõhjaliste arutelude koordineerimiseks on moodustatud juhtrühm, kuhu kuuluvad ministeeriumide, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajad.
Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja vormistamiseks kaastakse konsultandid ning valdkondlikud eksperdid.
Planeeringu konsultantide meeskond jaguneb:
Tuumikmeeskond:
Töögrupijuht-projektijuht, planeerija Pille Metspalu, KSH juhtekspert Jaak Järvekülg, assistent Karmen Mesila
Ekspertrühm:
Ann Ideon (sotsiaalsete mõjude hindaja, planeerija-kaasamisekspert), Mihkel Laan (majanduslike mõjude hindaja), Madis Tuuder (kultuuriliste mõjude hindaja), Ulla Kadakas (kultuuriliste mõjude hindaja), Antti Roose (kliimamõjude hindaja), Kaile Eschbaum (eluslooduse valdkonna ekspert), Villy Lopman (õigusekspert), Kaie Enno (arhitekt), Kristiina Hellström (maastikuarhitekt), Heiki Kalberg (maastikuarhitekt), Karin Bachmann (maastikuarhitekt), Ain Kull (energeetika ekspert), Dago Antov (liikuvusekspert), Veiko Sepp (inimgeograaf), Hannes Orgse (ettevõtluse ekspert), Katri Järvekülg (ringmajanduse ekspert), Jaanus Padrik (geoinformaatik-kartograaf, ruumiandmete ekspert), Mari-Liis Kitter (kommunikatsiooniekspert), Sigrid Laev (kommunikatsiooniekspert), Martin Rits (kommunikatsiooniekspert), Jelena Zemskova (venekeelse kommunikatsiooniekspert), Jaano Inno (muutuste juhtimise ekspert), Maarja Karlson (teenuse disainer).
Uuringute rühm:
Väärtuslikud maastikud: Ann Ideon, Taavi Pae, Kristiina Hellström, Heiki Kalberg, Madis Tuuder, Ulla Kadakas, Kalev Sepp, Jaanus Padrik
Rohe-sinivõrgustik: Anni Kurisman, Lauri Klein, Kristiina Hellström, Heiki Kalberg, Karin Bachmann, Veronica Luidalepp, Sandra Kaas, Pille Metspalu, Kalev Sepp, Jaanus Padrik
Andmepõhine seire: Pille Metspalu, Anto Aasa, Helen Poltimäe
Üleriigilise planeeringu käigus ei panda tõepoolest paika ehitiste asukohti ega seata nende rajamiseks konkreetseid tingimusi. Planeeringu koostamise eesmärk on kokku leppida riigi ruumilise arengu suur pilt ja seada põhimõtted ning anda suuniseid edasiseks arenguks. Arvestatakse globaalsete ja lokaalsete trendidega ja erinevate valdkondade ning nähtuste koosmõjuga. Üksikehitiste asukohtade määramine nõuab põhjalikku koha- ja valdkonnapõhist analüüsi ning detailset planeerimist koos üksikasjalike ehitustingimuste ning kaasnevate kitsenduste määramisega. Seega - et säilitada üleriigilise planeeringu fookus Eestimaa pikaajalise tervikliku ruumilise arengu suunamisel, ei keskenduta käesolevas strateegilises planeeringuetapis ehitiste asukohavaliku läbiviimisele ega neid puudutavatele detailsetele küsimustele.
Üleriigilise planeeringu kehtestamisega ei muutu maaomaniku, elaniku ja ettevõtja vaates koheselt midagi. Planeering viiakse ellu läbi täpsemate planeeringute ja ruumiotsuste. Kuna aga üleriigiline planeering annab läbi pikaajalise ruumilise arenguplaani aluse erinevateks konkreetseteks ruumiga seotud otsusteks, tasub planeeringu koostamisest võimalusel osa võtta ja end lahendustega kurssi viia.
Lähteseisukohtades tuuakse välja, milliste teemadega ja kuidas peab planeeringus tegelema, kellega koostöös peaks planeeringulahendus valmima ning milliseid eeldatavaid planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid tuleb hinnata. Samuti koostatakse ülevaade, milliseid täiendavaid alusuuringuid on vaja teha ning millised eksperdid peavad olema planeeringu koostamisse kaasatud.
Üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm koostati 2023. aastal. Sisuliselt moodustavad need dokumendid plaani üleriigilise planeeringu koostamiseks 2024-2025. aastal.
Üleriigilise planeeringu koostamiseks, alusuuringute läbiviimiseks ja planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks on riigieelarves kavandatud ligi miljon eurot.
Maakonnaplaneeringud jäävad kehtima. Üleriigilise planeeringu kehtestamise järgselt viiakse maakonnaplaneeringuid ellu koosmõjus üleriigilise planeeringuga „Eesti 2050“.
Maakonnaplaneeringud jäävad kehtima. Üldplaneeringute koostamisel lähtutakse nii maakonnaplaneeringust kui ka uue üleriigilise planeeringu põhimõtetest ja ruumilise arengu eesmärkidest (HMS § 4).
KOV üldplaneeringute ülevaatamisel tuleb vastavalt PlanS § 92 lg 2 p 4 analüüsida vastavust ka üleriigilisele planeeringule ning hinnata üldplaneeringus tulenevate muudatuste tegemise vajadust.
Kontaktid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projektijuht
Anna Semjonova
[email protected]
+372 5860 5422
Meediakontakt
Geili Heinmaa
[email protected]
+372 5850 3951
Viimati uuendatud 07.05.2026
