Umbes 100-meetrine metsariba aitab kaitsta elamuid müra, tolmu aga ka tuule eest. Seega piisab kaevandamisega seotud mõjude vähendamiseks sageli metsaalade aegsast planeerimisest ja nende täis istutamisest.
Kaasaegne kaevandamine lubab alade lapiti korrastamist ehk enne kui läheb käiku maardla järgmine osa, saab olemasolevat kaevandusala heakorrastada.
Mitmed looma- ja linnuliigid on harjunud kultuurmaastikuga. Seega ei tasu karta, et kaevandamisega kaasneb nendele liikidele oluline negatiivne mõju. Nii on Harjumaa Männiku suurimas liivamaardlas ennast mugavalt sisse sättinud kõred. Kusjuures tänane Estrella Männiku Wakepark on samuti olnud kunagi liivamaardla. Tänaseks on see kujunenud tallinlaste üheks lemmikuks puhkealaks.
Eesti maapõues on riigi varustamiseks piisavalt ehitusmaavarasid, nii et me ei peaks midagi importima.
Kõikidest ehitusmaavaradest, mida Eestis kaevandatakse, kasutab riik ühiskonna hüvanguks suurusjärgus kuni 80% ise. Riik ehitab ja hooldab ühiskonnale vajalikku taristut ning hooneid. Riigi järel on teine ehitusmaavarade tarbija kohalik omavalitsus, kes ehitab ja hooldab kohalikke teid, ning viimasena tulevad ehitusmaterjali tootjad.
Liiv on maavara, mille kaevandamist võib mõni väike kogukond lausa ise küsida, sest liiva kaevandamisest jääb järele oma pisike veekogu.
Maavarade kaevandamist planeerides peame mõtlema ka sellele, kas on õige avada uusi maardlaid või ehk on mõistlikum laiendada olemasolevaid. Mitu uut kaevandust on sageli suurema lisamõjuga kui üks suurem objekt. Need on keerulised küsimused, mida tasub lahendada koostöös kohalike inimeste ja omavalitsustega.
Viimati uuendatud 17.10.2023
