Suure väina püsiühendus

Vabariigi Valitsus lõpetas oma 2023. a 11. mai korraldusega nr 129 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneering lõpetati PlanS § 29 lõike 1 punkti 3 alusel.

Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmas maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Merealal hõlmas planeeringuala osa Suurest väinast. Planeeringuala suurus oli 9200 ha. Planeeringuala piir on esitatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korralduse nr 213 lisas.

Riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise eesmärk oli kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Riigi eriplaneeringu tulemusel pidi valmima mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeriti püsiühenduse toimimiseks ja turvalisuse (sh liiklusturvalisuse) tagamiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning muud PlanS § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded.

Viited

Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

Vabariigi Valitsuse korraldus nr 129, 11. mai 2023

Planeeringuala asukoht ja piir

Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ lisa

Dokumendid

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on valmis. Lähteseisukohad esitavad ülesandepüstituse järgnevaks planeerimisetapiks – asukohavaliku läbiviimiseks. Asukohavaliku lõpuks selgub, milline mandri ja Muhu saare ühendusviis on pikas perspektiivis parim – jätkuv parvlaevaühendus, sild või tunnel.

Ülevaade ettepanekute küsimise etapis laekunud ettepanekutest ning Rahandusministeeriumi vastused ettepanekutega arvestamise kohta on koondatud ühtsesse tabelisse.

Avaliku väljapanekul tulemused

Ülevaade avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutest ning Rahandusministeeriumi vastused ettepanekutega arvestamise kohta on ühises koondtabelis (vt seisukohtade koondtabelit planeeringu lõplike LS ja KSH VTK eelnõu dokumentide jures).

Avalik väljapanek

Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse eelnõu avalik väljapanek toimus 2021. a 12. juulist 10. septembrini.

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus oli esimene etapp Vabariigi Valitsuse 2020. a juunis algatatud Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu koostamisel ning selle mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise, läbiviimisel.

Riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise eesmärk on suurendada piirkondade konkurentsivõimet ning vähendada ääremaastumist läbi püsiühenduse kavandamise üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Planeeringu koostamisel selgitatakse välja püsiühenduse tagamiseks sobivaim alternatiiv – sild või tunnel –, tuginedes valdkonnauuringute tulemustele, kaasaja insenertehnilistele teadmistele ning vajadusele tagada tasakaalustatud lähenemine valdkondlikele huvidele.

Lähteseisukohad ja väljatöötamise kavatsus määratleb Suure väina püsiühenduse kavandamise eesmärgi, annab ülevaate üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis ning ka planeeringu elluviimisel lähtuda, koondab peamised ülesanded, mis planeeringus lahendada tuleb, kaardistab vajalikud uuringud, mis tuleb planeerimisotsuste tegemiseks läbi viia ning määratleb eeldatavad olulised ja asjakohased mõjud, mis Suure väina püsiühenduse kavandamisega kaasneda võivad.

Paberil materjalidega oli võimalik tutvuda Muhu Vallavalitsuses,  Lääneranna Vallavalitsuses ja Saaremaa Vallavalitsus.

Rahandusministeerium tutvustas avalikul väljapanekul olevaid materjale 13. juulil Virtsus ja 13. juulil Hellamaal. Tutvustusel selgitati, mis on avalikul väljapanekul olevate dokumentide eesmärk, milline on nende koostamise protsess olnud seni ja mis saab edasi.

Planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kuni 10. septembrini 2021 (k.a).

Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse eelnõu avaliku väljapaneku järel toimusid avalikud arutelud 19. oktoobril Rahandusministeeriumis ja veebikeskkonnas MS Teams, 20. oktoobril Kuresaares, 21. oktoobril Lihulas ja Virtsus ning 25. oktoobril Muhus.  Avalikul arutelul tutvustati ja arutati väljapaneku käigus laekunud ettepanekuid ja küsimusi.

Vabariigi Valitsus algatas oma 2020. a 18. juuni korraldusega nr 213 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus on riigile kuuluv tee (riigimaantee). Suure väina püsiühendusega koos kavandatakse selle toimimiseks, sealhulgas turvalisuse tagamiseks vajalik taristu.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:

• asukoha eelvaliku tegemisest ja
• valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse püsiühenduse toimimiseks ja turvalisuse (sh liiklusturvalisuse) tagamiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded.

Planeerimisseaduse § 28 lõike 4 alusel teavitati, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse.

Esitatud taotluse kohaselt soovitakse kavandada püsiühendust üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühenduse alternatiivsed võimalused on sild või tunnel. Püsiühendusega koos kavandatakse selle toimimiseks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks vajalikud ehitised.

Viited

Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus