Miks on maavarade kasutust vaja planeerida?

Et sõlmida ühiskondlik kokkulepe maavarade kaevandamise osas ja tagada seeläbi inimestele kindlustunne ja ettenähtavus uute riigi huvides kaevanduste avamise ja olemasolevate laienemise osas  ning anda vajalikku infot riigile tagamaks ehitusmaavarade varutuskindlus. Planeeringu koostamise raames kaalutakse erinevaid huve ja hinnatakse kaevandamisega kaasnevaid looduskeskkonna, sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, et valida kaevandamiseks eri huvidest lähtudes sobivaimad kohad ja näha ette mõjusid leevendavad meetmed.  Ehitusmaavarasid kasutatakse kõigile vajalike uute teede, taristuobjektide ja hoonete ehituseks. Ühiskonnale piisavas koguses maavarade tagamise kõrval peame aga samuti jälgima, et kaevanduse lähedal elavate inimeste ega looduse heaolu ei kannataks.

Planeeringuga määratletakse riigi huvi, mis ei tähenda, et kaevandamine planeeringuga kehtestatud aladest väljas pool oleks välistatud. Planeeringulahendusest väljas pool otsustab kohalik omavalitsus kaevandamise lubamise üle ja seal strateegiline riigi huvi kaevandamise osas puudub.

Teemat tutvustavad lühivideod:
Kuidas ja milleks koostatakse Harju maakonna maavarade teemaplaneeringut (Agnes Lihtsa)

Milliseid ehitusmaavarasid milleks on vaja ja kuidas maakonnaplaneering leiab nende kaevandamiseks sobivaid alasid (Erki Vaguri)

Millest lähtume?

Maavarade planeeringu fookuses on peamised ehitusmaavarad nagu kõrge- ja madalamargiline lubjakivi, ehitus- ja täiteliiv ning kruus. Meil on olemas üldine pilt sellest kui palju maavarasid vajab meie ühiskond, et katta kõik  vajadused lähema 25 aasta jooksul. Planeeringu koostamisel on peamiseks väljakutseks tuvastada sellised alad, kus kaevandamine avaldaks vähem negatiivseid mõjusid loodusväärtustele ja inimestele. Metoodika rakendamise käigus leitud alad arutame kõigi osapooltega läbi, et saavutada ühiskondlik kokkulepe ja erinevate huvidega arvestav tasakaalustatud lahendus.

Ehitusmaavarade varustuskindluse tagatuse ülevaade Kliimaministeeriumi veebilehel

Metoodika

Metoodika põhineb sobimatute alade välistamisel lähtuvalt olemasolevatest piirangutest. Põhikriteeriumite ülesanne on leida maakonnas kaevandamiseks sobilikud alad ja alamkriteeriumitega seatakse sobilikud alad kasutuselevõtmise olulisuse järjekorda. Sama alade kategoriseerimise metoodikat saab kasutada erinevate maavarade korral.

METOODIKA PÕHIKRITEERIUMID

• Keskkonnakaitselised piirangud (näiteks Natura alad, rohevõrgustik või vääriselupaigad). Arvesse on võetud kõik õigusaktidest tulenevad piirangud ja keskkonda vaadatakse laiemalt, kui ainult looduskeskkond.
• Sotsiaalsed mõjud, ehk kaevandamisel tekkivad mõjud, mis kirjeldavad ühiskonna aktsepteerimist kaevandamistegevusele, näiteks müra ja tolmu levik, mõju veerežiimile ja kvaliteedile.
• Maavarade olemasolu.

ALAMKRITEERUMID

• maavara teadaolev või eeldatav kvaliteet;
• kaugus tõmbekeskusest (ehitusmaterjalidel) ja võimaliku tootmisala pindala (turvas);
• mõju teedevõrgule. 

Planeeringuala

Teemaplaneeringu ala hõlmab kogu Harju maakonna territooriumit pindalaga 4333 km2. Sinna kuulub kokku 16 omavalitsust: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinna linn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Viimsi vald, Saue vald, Saku vald, Rae vald, Lääne-Harju vald, Kuusalu vald ja Raasiku vald.

Projektijuht

Agnes Lihtsa
[email protected]
+372 5819 0538

Meediakontakt

Geili Heinmaa
[email protected]
+372 5850 3951