Korduma kippuvad küsimused

Elektriühenduse eriplaneering on selleks, et luua elektriühendus Liivi lahte kavandatava meretuulepargiga. Nimelt, Liivi lahte on rajamisel meretuulepark võimsusega kuni 1000 MW. See tähendab, et tulevikus toodetaks seal kuni pool Eesti praegusest elektrienergia vajadusest. Selleks, et toodetud roheenergia meretuulepargist meie kõigini jõuaks, tuleb see elektriühenduste abil maismaale tuua ning olemasoleva ülekande võrguga ühendada. 

Ühendus on laiemalt vajalik elektrivarustuskindluse parandamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtu võimaluste loomiseks. Nagu mujal Euroopas, on ka Eestis sihiks fossiilkütustest loobumine ja puhtama energia tootmine.

Meretuulepargi ala leidmiseks on planeering juba tehtud – selleks on mereala planeeringud ja Pärnumaad puudutavas osas Pärnu maakonna mereala planeering.

Konkreetse tuulepargi täpsemaid, asukohapõhiseid mõjusid hinnatakse nüüd hoonestusloa raames (Liivi lahe meretuulepark). Selleks, et kavandada elektriühendus (õhuliin) põhivõrgu alajaamani, on vajalik koostada eriplaneering.

Riigi eriplaneeringu raames kavandatakse ühendust vaid Liivi lahe tuulepargiga. Kui tuleb mõni teine park, siis kavandavad nad ise oma ühenduse. 

Vabariigi Valitsus algatas Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) 2022. aasta augustis. Eriplaneeringu kehtestamine peaks jõustuma  2026. aastal. 

Tegemist on mahuka planeeringuga, mille raames koostati planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamine, korraldatakse nii kogukondade, omavalitsuste kui huvigruppide kaasamine, viiakse läbi erinevaid uuringuid ja trasside võrdlus. Kõik see võtabki aega, sest alternatiivide hulgast tuleb leida see kõige parem lahendus, mis põhjustab kõige vähem häiringuid nii inimestele kui keskkonnale. Trasside vahel valiku tegemisel on vaatluse all rohkem kui paarkümmend erinevat kriteeriumit, mis arvestavad nii sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste kui looduskeskkonna mõjudega. Samuti koostatakse eskiisprojekt ning planeeringu lahutamatuks osaks on põhjalik KSH aruanne, mis kiidetakse heaks planeeringu vastuvõtmisega.

Planeeritakse kuni 275 kV pingega veekaabelliine ja 330 kV pingega õhuliine või/ja kuni 275 kV pingega maakaabelliine, trafoalajaamasid ning muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatisi.

Meretuulepargi alajaamast tulevad maismaale merekaablid, mis jätkuvad rannikul maakaablitena kuni maismaa alajaamani. Edasine elektriühendus põhivõrgu alajaamani realiseeritakse õhuliinidena sõltuvalt valituks saava trassi või trasside asukohast ja kaasnevatest keskkonnamõjudest, muudest mõjudest ning majanduslikust otstarbekusest. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus elektriühenduste ja nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks.

Mõlemal lahendusel on head ja vead. Nii on maakaabli eeliseks parem kaitstus ilmastikumõjude eest, väiksem visuaalne häiring ja väiksemad piirangud maaomanikule. Teisalt on maakaabel väiksema töökindluse ja elektriülekande võimekusega, selle rikkeid on keerulisem avastada ja kulukam parandada. Ühtlasi on 220 kV ja 330 kV pingega maakaabelliini rajamine hinnanguliselt 10 korda kallim kui samaväärse õhuliini ehitamine ning selle eluiga võrreldes õhuliiniga kuni poole lühem.

Elektriühenduse rajamise kulud kajastuvad hiljem ka meie elektrihinnas. Märkimist väärib seegi, et Eestis on seni kasutatud ainult kuni 110 kV võimsusega maakaableid ja 220 kV või 330 kV maakaabli rajamine pikema ülekandeliinina oleks esmakordne.

Planeeringu käigus teostatava mõjude hindamise käigus selgub, kas õhuliini negatiivseid mõjusid on võimalik vältida või leevendada. Seeläbi tekib ka täpne arusaam, kas ja millistes kohtades on vajalik kasutada maakaablit.

Liivi lahe meretuulepark ja selle elektriühendus suurendab taastuvenergia osakaalu Eesti elektritootmises, tugevdab meie energiajulgeolekut, parandab varustuskindlust ja seeläbi aitavad tulevikus hoida elektrihinda taskukohasemana. Tegu on olulise taristuprojektiga Eestis ning selleks, et toodetav elekter jõuaks tarbijateni, peab valmima maismaa võrguühendus. Meretuulepargi ja ühenduste rajamine sõltub muuhulgas ka valitsuse taastuvenergia poliitikast ning praeguse ajakava kohaselt on maismaa võrguühenduse realiseerimine kõige varasemalt 2033. aastal.

Enne planeeringulahenduse realiseerimisega alustamist ja maaomanikega konkreetsete kokkulepete sõlmimist saab maaomanik kinnisasja oma soovide kohaselt edasi kasutada. 

Rajatava liini omanikul tekib õigus kinnisasjale liinide ja teenindava taristu ehitamiseks pärast planeeringu kehtestamist, kui ta on sõlminud kinnisasja omanikuga notariaalse kokkuleppe maakasutuseks ning pärast planeeringu kehtestamist. Liinitrasside puhul sõlmitakse enamasti notariaalne isikliku kasutusõiguse leping, kus lepitakse kokku isikliku kasutusõiguse sisu (sealhulgas lisatakse rajatiste iseloomustus ja spetsiifika), lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused, maakasutuse tähtaeg ning kompensatsiooni suurus ja selle maksmise tingimused. Lepingule lisatakse isikliku kasutusõigusega ala asendiplaan. Kinnisasja omanik jääb kinnisasja omanikuks terve kinnistu pindala ulatuses, tema maad ei võõrandata ning pindala ei vähendata. 

Maakasutuseks kokkulepete sõlmimise läbirääkimisi kinnistu omaniku ja arendaja vahel alustatakse paralleelselt planeerimisprotsessiga.

Juhul, kui osapooled omavaheliste läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele ei jõua, on arendajal võimalik pöörduda kohtusse või taotleda sundvalduse seadmise algatamist. Eelnevalt nimetatud juhtude korral nähakse kinnistu omanikule ette õiglane kompensatsioon, mille suuruse määrab vastava otsuse tegija. Vt lisaks kompensatsioonimeetme küsimust.

Õhuliini või kaablite jaoks vajalikku maad ei pea omanikud võõrandama. Küll aga on omaniku soovil teatud juhtudel võimalik maa ka tervikuna võõrandada. Näiteks juhtudel, kui liiniga kaasneb krundile ulatuslik piirang (praktiliselt terve krundi ulatuses) ning krundi edaspidine sihtotstarbeline kasutamine on omaniku jaoks takistatud.

Seaduse järgi pole kaitsevööndisse üldjuhul lubatud ehitisi ja kõrghaljastust rajada. Siiski on võimalik teha kokkuleppel juhtumipõhiseid erandeid. Näiteks on lubatud puitaia või maandatud metallaia ehitamine ja teatud tüüpi haljastuse säilitamine. Põllumajanduslikule tegevusele olulisi piiranguid (välja arvatud kõrguspiirangud) pole. 

Õhuliinide alust ja neid vahetult ümbritsevat ala (330 kV õhuliini puhul 40 meetrit mõlemal pool liini kesktelge) nimetatakse kaitsevööndiks. Maakabli puhul on see 1 m, merekaablil 100 m. Kaitsevööndis tegutsemine on reguleeritud õigusaktidega (ehitusseadustiku §-de 70 ja 77 ja majandus- ja taristuministri määrusega nr 73). 

Lähtuvalt ehitusseadustikust on kaitsevööndiga ehitise (tehnorajatise) omaniku loata kaitsevööndis keelatud: 

• teha tuld, istutada ning langetada puid; ehitada, ladustada jäätmeid, teha mistahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid;
• õhuliinide kaitsevööndis, mille kõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m, sõita masinate ja mehhanismidega; 
• kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti; 
• maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi; 
• veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd. 

Liini omanik peab seejuures tegutsema viisil, mis riivab võimalikult vähe kinnisasja omaniku õigusi ja arvestab tema õigustatud huviga (nt tuleb maaomanikku teavitada ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist).

Üldjuhul puid õhuliinide alla ei lubata ja selle piirangu eesmärk on kaitsta liine ning tagada inimeste ohutus, aga ka kiire ligipääs liinide remondiks, kui selleks vajadus tekib. Liinikoridorides kasvava taimestiku kõrgus ei tohi reeglina ületada 2,5 meetrit, mis aitab tagada ohutuse seal liikuvatele inimestele ja loomadele. Sõltuvalt õhuliinide all kasvavast taimestikust tähendab see regulaarseid langetus- ja hooldustöid iga paari aasta tagant.

Samas, teatud juhtudel võib olla võimalik säilitada õhuliinide all madalaid (vilja)puid, põõsaid ja teisi taimi. Need kokkulepped sõlmitakse eraldi kinnisasja omaniku ja liini omaniku vahel koos muude tingimustega isikliku kasutusõiguse lepingus.

Planeeringu kehtestamisel sõnastatakse täpsemad tingimused planeeringu kehtivuse ning kitsenduste ulatuse kohta. Planeerimisseaduse § 53 lg 3 kohaselt kaotab riigi eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima 5 aasta jooksul peale kehtestamist. Juhul kui ilmneb vajadus riigi eriplaneeringu menetluse lõpetamiseks, teeb selle otsuse Vabariigi Valitsus.

Elektriühendusest puudutatud maaomanikele on elektriühenduse rajamisega seotud piirangute hüvitamiseks välja töötatud kompensatsioonimeetmed, mis on kättesaadavad riigi eriplaneeringu veebilehelt: Kompensatsioonimeetmed.

Eesmärk on tagada maaomanikule õiglane ja turuväärtusele vastav kompensatsioon trassikoridorist tekkivate piirangute eest. Kui õhuliin või maakaabel läbib kinnistut, on maaomanikule ette nähtud kompensatsioon maakasutuse piirangute eest. Hüvitise suurus sõltub maa turuväärtusest, olemasolevast sihtotstarbest kui ka potentsiaalsest kasutusvõimalusest. Metsamaa puhul arvestatakse ka raadatava metsa väärtust ning noorema metsa korral kuni 60 aasta metsa juurdekasvu. Kompensatsiooni saab valida kas ühekordse väljamaksena lepingu sõlmimisel või iga-aastaste maksetena 15 aasta jooksul.

Püüame igal võimalusel vältida ebavajalikku metsaraiet. Kui siiski tekib vajadus metsa läbimiseks, hüvitatakse metsamaa väärtus. Noorema metsa puhul arvestatakse ka kuni 60 aasta juurdekasvuga. Kompensatsioon saab olema õiglane ja vastama metsa tegelikule väärtusele.

Maamaksu maksab maaomanik. Samas võetakse kompensatsioonimeetme väljatöötamisel arvesse ka maamaksu suurus piiranguala osas ja see arvestatakse juba kokkulepitava kompensatsiooni sisse.

Tuulepargi eluiga on 25-30 aastat. Maismaale rajatavate õhuliinide eluiga on 60 aastat või rohkemgi. Õhuliinide rajamisega tekib kõrgepingevõrk piirkondadesse, kus seda varem ei ole olnud. See võib soodustada uute suurtarbijate tekkimist piirkondadesse, kus elektrivõrgu puudumine varasemalt oli takistuseks. Kuna õhuliinide uuendamine on oluliselt lihtsam kui maakaabelliini asendamine, võib uuest õhuliinist saada perspektiivselt piirkonna elektrivõrku toetavaks rajatiseks ka pärast tuulepargi kasuliku eluea lõppu. Suurema perspektiivi tõttu ei ole mõistlik seada õhuliinile tähtajalist kasutusõigust.

Eesti energiajulgeolek on meie kõigi ühine huvi. Uus elektriühendus parandab elektrivarustuskindlust ja vähendab sõltuvust fossiilkütustel põhinevatest energiaallikatest. See on samm nii energiasõltumatuse kui ka puhtama elukeskkonna saavutamiseks. Samuti loob taastuvenergeetika uued võimalused piirkonnas ettevõtluse arendamiseks, mis loob töökohti ning elavdab majandust. Elektriühendusest puudutatud maaomanikele on elektriühenduse rajamisega seotud piirangute hüvitamiseks ette nähtud kompensatsioonimeetmed (vt. Kompensatsioonimeetmed).

Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusele ja tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel kalandusettevõtjatele ette nähtud keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. 

Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määr on 0,5 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 

• tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga;
• vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind

Liivi lahe meretuulepargi näol on tegemist 1000 MW võimsusega jaamaga. Seega elektrihinna puhul 75 €/MWh moodustaks keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ehk tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu 1 050 000 eurot aastas, elektrihinna 100 €/MWh puhul moodustaks seevastu 1 400 000 eurot aastas. Tasu makstakse kohalikule omavalitsusele ja Liivi lahe meretuulepargi puhul jaguneks see kolme omavalitsusüksuse vahel – Kihnu, Häädemeeste ning Pärnu linn. 

Kalandusettevõtja hüvitise tasumise kohustus on tuuleelektrijaama valdajal juhul, kui tuulepargi mõjualas on tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemine ning kalandusettevõtja on selle hüvitamist taotlenud ja tema taotlus on rahuldatud. Elektriühendusest puudutatud maaomanikele on kavandamisel hüvitusmeetmed, mis võtavad arvesse lisanduvaid piiranguid (vt eraldi KKK hüvitusmeetmete kohta).

Kihnlaste elektrivarustuskindlust käsitletakse Liivi Lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise raames, kus sotsiaalmajanduslike mõjude hinnangu raames analüüsiti olukorda. 

Elektrilevi investeeringute vaates on lähitulevikus Kihnuga seonduvalt planeeritud Audru – Tõstamaa 35 kV õhuliini rekonstrueerimine 110 kV valmidusega liiniks. Realiseerimise eeldatav aeg on 2028 aasta. Liini rekonstrueerimine on kavandatud olemasolevas liinikoridoris. 

Meretuulepargi rajamisel on positiivne mõju saare varustuskindluse parendamisele läbi selle, et  paraneb kogu Eesti varustuskindlus ning taastuvenergiast tootmise suurenemisega suureneb soodsama ühikhinnaga võimsuse hulk elektriturul. 

Millest on mõjutatud Kihnu saare elektrivarustus ja milliseid täiendavaid investeeringuid on mõistlik teha varustuskindluse parendamiseks, avab meretuulepargi sotsiaalmajanduslik analüüs (vt täpsemalt https://liivimeretuulepark.ee/keskkonnamoju).

Elektromagnetvälja mõju, sh tervisemõju on käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande lisas (Liivi lahe meretuulepargi ülekandesüsteemi elektromagnetväljade mõju hinnang), mille koostas Tallinna Tehnikaülikool 2025. aastal. 

Eestis on elektromagnetväljadele kehtestatud riiklikud normid. Kui mõõdetud või arvutatud näitajad jäävad nende piiresse, ei ole uuringute põhjal alust eeldada negatiivset mõju inimese tervisele. Planeerimisel kontrollitakse, et kavandatava elektrisüsteemi näitajad jääksid lubatud piiridesse.

Elektromagnetvälja tugevus sõltub peamiselt liini pingest, voolutugevusest, aga näiteks ka ilmastikutingimustest. Seega võib elektromagnetväli olla erinev sõltuvalt sellest, kas meretuulepark töötab hetkel täisvõimsusel või kas on kuum ilm, mil elektriliini juhtmed on maapinnale kõige lähemal. 

Üldreegel on, et mida kaugemal elektrirajatisest olla, seda nõrgem on elektromagnetväli. Samas näitavad uuringud, et isegi otse elektriliini all või maakaabli peal kaitsevööndis ei ole elektromagnetvälja tase nii kõrge, et see avaldaks ohtu inimese tervisele. Kaitsevööndi piiril on juba elektromagnetvälja tase sama, mis mujal ümbritsevas keskkonnas, näiteks kodus, kus töötavatel elektriseadmetel nagu pesumasinal, elektripliidil või föönil on samuti elektromagnetväli. Seega kehtib põhimõte, et pidev viibimine liini kaitsevööndis ei ole soovitav ning väljaspool kaitsevööndit ei ole elektromagnetvälja mõju eristatav.  

Kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini sõltub ühenduse tüübist:

• 330 kV õhuliinil 40 meetrit
• maakaablil 1 meeter 
• veekaablil 100 meetrit 

Kaitsevöönd ei tähenda automaatselt terviseohtu, see on ennekõike elektriühenduse enda ohutuse ja ehituslike piirangutega seotud.

Elektromagnetvälja ja elektrivälja mõju käsitlus on planeeringus põhjalikult läbi uuritud. Täpsema ülevaate saamiseks on huvilistel võimalik tutvuda KSH aruande lisadokumendiga Liivi lahe meretuulepargi ülekandesüsteemi elektromagnetväljade mõju hinnang.

Õhuliini ja maakaabli elektromagnetvälja tugevus on erinev.
Õhuliini välja tugevus sõltub eelkõige, kui kaugel ja kõrgel liin viibimiskohast asub. Planeerimisel on hinnatud kõige ebasoodsamat olukorda ehk maksimaalset võimalikku koormust. Väljaspool kaitsevööndit jäävad nii magnetvoo tihedus kui ka elektrivälja tugevus normi piiresse ning negatiivset tervisemõju ei ole seal oodata ka pikemaajalisel viibimisel.

Maakaabel paikneb maa all ning selle ehituslik lahendus vähendab elektromagnetvälja levikut. Elektriväli on sisuliselt varjestatud ning ka magnetvälja tugevus jääb hinnangu järgi madalaks. Isegi olukorras, kus inimene viibib otse kaablitrassi kohal, jääb magnetvoo tihedus alla 30% kehtivast normist. See tähendab, et ka seal jäävad näitajad selgelt alla piirväärtuste. 

Õhuliin

Näiteks on EMV uuringust väljavõttena esitatud õhuliini elektromagnetvälja arvutus maksimaalsete liini parameetrite alusel kui kõige raskem võimalik juhus. 

Arvutus on koostatud järgnevatel tingimustel: pinge 362 kV, mis on 330 kV nimipingega töötavate ülekandeliinide suurim võimalik kestevpinge. Voolutugevusel on aluseks võetud koormusvoolu suurim suurus 800A juhtme kohta (kokku liinil kaks juhet faasis, mis teeb 1600A liini kogu faasijuhtme koormuseks). 

Nende parameetrite alusel on aruandes koostatud järgnevad graafikud ja tulemuste selgitused.
 

Joonisel 5-10 näidatud oodatavad magnetvootiheduse tugevused jäävad liini kaitsevööndist väljaspool selgelt alla määruse piirtasemeid. Liini konfiguratsiooni korral ja oodatavates koormusolukordades ka otse liini faasijuhtide all viibides ei ületaks oodatav magnetvootihedus piirtasemeid.

Maksimaalne elektriväljatugevuse hinnang on visangu keskel, kus faasijuhtide kaugus maast on minimaalne (8,0 m). Seejuures suuremas osas liinist hoiavad mastid juhtmed paarikümne meetri kõrgusel, mistõttu faasijuhtide kaugus maapinnast ja seega ka inimesest suureneb. Selle kauguse suurenemisega väheneb ka väljatugevus, mis on kirjeldatud graafikul (Joonis 5-13).

Elektriväljatugevus jääb 330 kV ülekandeliini ümbruses üldjoones oodatavalt madalamaks kui ülaltoodud graafikus esitatud (joonisel on kujutatud maksimumväärtused, mis esinevad pigem harva). Lähtudes elektrivälja tugevuse piirtasemetest väljaspool liini kaitsevööndit, ei teki eeldatavalt inimesele tervisemõju ka pikaajalisel viibimisel alas.

Maakaabel

Maakaabli kaitsevöönd on võrreldes õhuliiniga väiksem, kuna see paikneb maa all (mis summutab elektromagnetvälja) ja on ehitustehniliselt teistmoodi.

Maakaabelliiniga seotud elektriväli on piiratud eelkõige tänu maakaabelliini konstruktsiooni eripärale. Kaabli faasijuht on ümbritsetud kogu ulatuses vaskarmeeringuga, mis maandatakse alajaamas või eraldiseisvates armeeringu maanduspunktides. Maandatud ning kogu faasijuhti ümbritsev armeering põhimõtteliselt tühistab kogu faasijuhi poolt emiteeritava elektrivälja ja elektriväljatugevus ümber kaabelliini jääb tühiselt väikeseks.

Magnetvootiheduse osas on aruandest selgitavaks koondatud järgnev graafik, mis kujutab magnetvootiheduse taset kogu kaablitrassi (kõigi kolme rajatava kaabli) kohta tervikuna kaabli maksimaalselt koormatud olukorras.

Joonisel 6-8 on toodud magnetvootiheduse suurused kahel kõrgusel. Tavakõrgusel 1 m ja 0,2 m kõrgusel, kui inimene peaks lamama kaablitrassil pikali (näiteks kui inimene peaks seal telkima või päikest võtma).

Magnetvootiheduse intensiivsus on 0,2 m kõrgusel maapinnast märgatavalt tugevam, kuid piirdub tasemetega alla 30% EVSM2025 piirtasemest. Seega ei ole ka inimese pideval maapinnal lamamisel selles alas suuremat ohtu tervisemõjude kerkimiseks. Inimese puhketegevus selles asukohas on ajutine ja kaabelliinide asukohast eemaldumisel EMV tugevus kahaneb kiirelt.

Tõepoolest võib planeeritavate tuuleparkide ja lõpuks rajatavate tuuleparkide arv erineda. Planeerimise protsess koos vajalike uuringutega ja avalikkuse kaasamisega kestab aastaid. Millised plaanidest on realiseeritavad ja otstarbekad, see selgubki uuringute käigus. Kui toodame energiat rohkem, kui meie enda tarbimisvajadus, on võimalik Eestil elektrit eksportida.

Elektriühenduste planeeringu elluviimine koos tuulepargiga edendab taastuvenergia osakaalu suurenemist Eesti elektritootmises ja tugevdab Eesti energiajulgeolekut, mistõttu on see riigile oluline nii keskkonnaeesmärkide kui ka elektrivarustuskindluse tagamisel. Samuti loob taastuvenergeetika uued võimaluse tööstuse arendamiseks, mis on vajalik Eesti majanduse elavdamiseks.

Riigi eriplaneeringu raames on tehtud ja tegemisel eksperthinnangud, kus hinnatakse nii sotsiaalmajanduslikke, kultuurilisi kui looduskeskkonnale avalduvaid võimalikke mõjusid. Kuigi suurem osa hinnangutest on tehtud, siis viimased on veel tegemisel ning valmivad eeldatavasti 2025. a sügisel. 

• Sotsiaalkultuuriliste mõjude hinnang Cumulus Consulting: Jaan Urb 
• ​Majanduslike mõjude hinnang Finantsakadeemia: Olavi Grünvald  
• ​Allveearheoloogiline hinnang Tuuritööde OÜ: Kaido Peremees 
• ​Arheoloogiline hinnang  - Muinasprojekt OÜ: Mihkel Tammet 
• ​Geoloogiline hinnang -  Geoloogiateenistus: Igor Tuuling 
• ​Merepõhja elustiku ja elupaikade hinnang - Tartu Ülikool Eesti mereinstituut: Georg Martin 
• ​Kalastiku hinnang - Tartu Ülikool Eesti mereinstituut: Heli Špilev 
• ​Linnustiku hinnang - MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing: Leho Luigujõe, Andrus Kuus, Ivar Ojaste 
• ​Käsitiivaliste hinnang - Elustik OÜ: Rauno Kalda 
• ​Loomastiku hinnang - Skepast&Puhkim OÜ: Raimo Pajula
• ​Taimestiku hinnang ja Natura eelhindamine - Skepast&Puhkim OÜ: Raimo Pajula 
• ​Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike hinnang - Skepast&Puhkim OÜ: Piret Kirs 
• Natura hindamine - Skepast&Puhkim OÜ: Raimo Pajula 
• Elektromagnetvälja eksperthinnang - Taltech
• Eskiisprojekt - Leonhard Weiss OÜ

Kõik koostatud eksperthinnangud ja uuringud lisatakse ka eriplaneeringu lehele dokumentide rubriiki.