Riiklik tuumaenergia töörühm on eelnevalt analüüsinud tuumaelektrijaama rajamiseks potentsiaalselt sobivaid piirkondi ja koostanud ruumianalüüsi. Koostatud ruumianalüüs põhines Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhenditel, objektiivsetel kriteeriumitel ning olemasolevatel andmetel. Metoodikas lähtuti 60 kriteeriumist, mis jagunesid 11 valdkonna vahel: hürdograafia ja batümeeria, demograafia ja asustus, inimtekkelised ohud, geotehnika, geoloogia, keskkonna ohud, muinsuskaitse, keskkonnakaitse, infrastruktuur, maakasutus, tuumaohutus ja tuumajaama nõuded. Kõigis valdkondades esines nii välistavaid kui ka edasist kaalutlust vajavaid kriteeriume.
Ruumianalüüsi tulemusena leiti Eesti Vabariigi piires 16 potentsiaalset piirkonda, millest üks otsustati kõrvale jätta riigikaitsest tulenevatel kaalutlustel. 15 piirkonnale läbiviidud sotsiaal-majandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju Toila, Kunda, Loksa ja Varbla potentsiaalsetes piirkondades.
Lisaks on Fermi Energia analüüsinud neid potentsiaalseid piirkondi projekti elluviidavuse ja tasuvuse vaatest. Loksa piirkond välistati, kuna see asub keset Lahemaa rahvusparki, mis muudab väga keeruliseks vajalike ühenduste loomise (elektriliinid, liinikoridorid, teed, torustikud jne). Varbla piirkond välistati keskkonnakaitseliste piirangute (ümbritsetud ühelt poolt olemasoleva Varbla looduskaitseala ja teiselt poolt loodava looduskaitsealaga) ja vähese sotsiaalmajandusliku sobivuse tõttu. Selles piirkonnas on elektrivõrk nõrgem võrreldes Ida-Eestiga, kus tänane elektritootmine peamiselt asub. Ka uute ühenduste rajamise puhul konkureeriks tuumaelektrijaam sellesse piirkonda planeeritavate meretuuleparkidega ühendusvõimsustele. Samuti on meri suhteliselt madal, mis ei ole optimaalne jahutusvee kasutamise vaates ning madal maapind kätkeb teatavat üleujutusriski.
Projekti elluviidavuse ja tasuvuse analüüsi tulemustele tuginedes on tehtud ka planeeringuala ettepanek ruumianalüüsis välja toodud Toila ja Kunda piirkonda.
- Lisainfo tuumajaama töörühmast ja ruumianalüüsist: Tuumaenergia töörühm | Kliimaministeerium
- Lisainfo Fermi Energia esitatud REP taotlusest.
Praegu on algamas planeerimisprotsess, kus tuleb välja selgitada tuumajaama jaoks parim võimalik asukoht ning valitud asukohas detailne tuumajama paiknemise lahendus. Planeerimisprotsess kestab eeldatavasti aastani 2029 ning peale seda on võimalik esitada ehitusloa taotlus.
Lisainfo riigi eriplaneeringu menetluse käigust: Menetluse skeemid - Planeerimine.ee
Tuumajaama arendamisest on täna huvitatud Fermi Energia AS. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud 12.05.2025 riigi eriplaneeringu rahastamise kokkuleppe Fermi Energiaga, kes on võtnud enda kanda riigi eriplaneeringu koostamise rahastamise. Peale planeeringu kehtestamist on kõigil võimalik, esitada tuumajaama ehitamiseks ehitusloa taotlus.
Riigi eriplaneeringu rahastamise leping on avalikult kättesaadav: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister
Hetkel ei ole teada, kuhu tuumajaam täpsemalt tuleb, seda hakataksegi REPiga välja selgitama. Kui on täpsemat infot tuumajaama võimalikust asukohast, siis teavitame kõiki maaomanikke, kelle kinnistutele võib jääda tuumajaam või tuumajaama ühendamiseks vajalik taristu (elektriliinid, alajaamad jne).
Hetkel oleme projektiga planeerimisprotsessi alguses, kus hakkame kaardistama ja võrdlema võimalikke alternatiivseid asukohti. Seega ei ole täna veel teada, mil määral ja milliseid maid tuumajaama planeering kindlasti puudutab. Maavajaduse osas tekib täpsem selgus, kui tuumajaama jaoks on välja valitud asukoht, eeldatavasti 2027 aastal ning juba konkreetsemalt planeeringu kehtestamisel (2029). Konkreetse maa omandamise vajaduse ilmnemisel võetakse puudutatud maaomanikuga ühendust ja algatatakse asjakohane menetlus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt. Täpne menetluse kulg ja vajalikud toimingud selguvad protsessi käigus. Eesmärgiks on neis protsessides saavutada kõiki osapooli rahuldav kokkulepe.
Tuumajaama asukohavaliku- ja planeerimisprotsessil, Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse ja tuumaregulaatori (nn tuuma-ameti) loomisel on Eestil väga hea koostöö Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga ning kogu protsess on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud praktikate ja ohutusjuhenditega. Ohutuse tagamine on prioriteet.
Planeeringu ettepaneku kohaselt soovitakse Eestisse rajada väike moodulreaktor (VMR) tehnoloogial põhinev tuumaelektrijaam nimivõimsusega 600 MW, mis koosneb kahest tuumareaktorist (2x300MW). Tuumajaama rajamiseks vajaliku ala suurus varieerub sõltuvalt asukoha omadustest, nagu ala kõrguse muutused, märgalade olemasolu ja keskkonnakaalutlused. Maksimaalne vajalik ala kahele reaktorile koos reaktorite ümber jääva puhvertsooniga on 150 ha ehk 1,5 km2 (puhveralas kehtivad erinevad piirangud, nt ehituskeeld, kuid tavaolukorras võib see olla avalikkusele avatud loodusala). Kahe reaktoriga jaama hoonete ja rajatistega hõivatud ala suurus on 42–60 ha.
Planeerimisprotsess on avalik ja kõigil on võimalus selles osaleda ning ettepanekuid esitada. Koostatud planeeringu materjale tutvustatakse huvilistele lähemalt ning selleks korraldatakse ka avalikke arutelusid. Maaomanikke, keda lahendus konkreetselt puudutama hakkab, kaasatakse personaalselt kohe, kui on selgunud nende puutumus. Avalikkusele antakse planeeringu koostamisest ja kaasarääkimise võimalustest teada riiklikus päevalehes Postimees, kohalikes lehtedes ning ministeeriumi veebilehel.
Riigi eriplaneeringu menetluse käigus tuleb läbi viia erinevad uuringud ning hinnata asjakohaseid mõjusid tuumajaama rajamisega seonduvalt. Erinevate asukohtade hindamisel lähtutakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhenditest ning Eestile olulistest asjaoludest. Planeeringu käigus tuleb erinevate huvide kaalumisel leida parim võimalik asukoht.
Mõjude hindamisel kaasatakse valdkonna spetsialiste ja viiakse läbi vajalikud uuringud, mis annavad sisendi erinevate võimalike asukohtade hindamiskriteeriumiteks.
Viimati uuendatud 30.05.2025
