Koostöö ja kaasamine

Riigi eriplaneeringu koostamine on avalik protsess, milles saavad osaleda kõik huvilised eri formaatide kaudu (nt töökoosolekud, avalikud arutelud). Kaasamise ja osaluse peamised eesmärgid on:
• saavutada tasakaalustatud ja erinevaid huvisid arvestav planeeringulahendus
• avalikkuse teavitamine ja planeeringulahenduse sisuline selgitamine

Kaasamisel lähtutakse põhimõttest, et kõigi osapoolte, kes soovivad panustada riigi eriplaneeringuga kavandatava objekti planeerimise protsessi, sisend ja ideed on oodatud ning olulised.

Osapooled ja nende roll

Eristatud on asutusi, kellega tehakse koostööd (ehk kooskõlastatakse materjale) ning isikuid ja asutusi, keda kaasatakse REP koostamisse. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi riigi eriplaneeringu kohta kõigil huvitatud ametitel ja isikutel. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – planeeringu koostamise korraldaja

Transpordiamet – planeeringust ja selle elluviimisest huvitatud isik

Juhtrühm – juhtrühm moodustatakse ministri käskkirjaga ning selle liikmeteks on peamiselt koostööd tegevad ametiasutused, kelle töövaldkondadesse planeering puutub: Maa-amet, Transpordiamet, Kaitseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Päästeamet, Kultuuriministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Eesti Geoloogiateenistus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Omavalitsuste Liit.

Koostöötegijad ja kaasatavad – Lähteseisukohtade dokumendi punktis 6.2. on ülevaade maantee asukoha eelvalikuga seotud asutustest ning puudutatud ja huvitatud isikutest, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi Haljala-Kukruse 2+2 ristlõikega maantee rajamise ning selle mõjude vastu. Osapoolte nimekiri täpsustub planeeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade tekkimisel

Kui soovid saada Haljala-Kukruse REPi kohta infot e-postile - Liitu uudiskirjaga

Teavitustegevused erinevate etappides

Tegemist on esialgse plaaniga, mis täpsustub töö käigus.

2024
Esialgsete trassialternatiivide visandamine
Alustatakse eksperthinnangute/uuringute koostamisega ning mõjude hindamisega

  • Juuni I nädal 2024 - Kohtumised planeeringuala kohalike omavalitsuse juhtide ning ametnikega, et saada täpsemat sisendit trassikoridoride alternatiivide visandamiseks 
  • III kv 2024 – juhtrühma kohtumine 
  • august-september 2024 - puudutatud isikute personaalne teavitamine esialgsetest trassialternatiividest ning kohtumised kogukondadega, sh meelsusuuringu raames

Esialgsete trassialternatiivide tutvustused:

2025
Viiakse lõpule eksperthinnangud/uuringud
Sobiliku asukohavariandi valmine lähtuvalt mõjude hindamise tulemustest
Eskiisprojekti koostamine valitud variandile

  • 2025 I ja IV kv – juhtrühma kohtumine
  • 2025 II kv - lühemate lõikude võrdlustulemuste tutvustus
    Veebikohtumine 29.04.2025 kell 17.30: Veebikohtumise salvestis
  • 2025 IV kv - trassialternatiivide võrdlus, tulemuste tutvustus 

Trassialternatiivide võrdluse tutvustused:

  • 18.11 kell 17:30 Viru-Nigula rahvamajas
  • 19.11 kell 17:30 Lüganuse rahvamajas 
  • 24.11 kell 17:30 Sõmeru keskusehoones  
  • 25.11 kell 17:30 Saka rahvamajas 
  • 26.11 kell 17:30 veebikoosolek; Veebikohtumise salvestis

2026
Vajadusel mõjude hindamise aruande ja eskiisprojekti täpsustamine

  • 2026 I kv – juhtrühma kohtumine
  • 2026 II kv - asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks (ametiasutustele) ja arvamuse avaldamiseks (kaasatavatele)
  • 2026 III kv – juhtrühma kohtumine
  • 2026 III kv - asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek ning arutelu

2027
Vabariigi Valitsus teeb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise otsuse.
Detailse lahenduse etapi ettevalmistamine (hange)
 

Lõpliku LS ja KSH programmi ja lisamaterjalide avaldamine kodulehel (august 2023)

Avalikustamisel laekunud ettepanekute ja muudatuste tutvustamine juhtrühmale (16. mai 2023)

Planeerimisseaduse kohane teavitus avalikustamise tulemustest (mai 2023)

Avalikud arutelud (28.märts - 20.aprill 2023):

  • 28.03.2023 kell 17.30 Haljala Rahvamaja 
  • 29.03.2023 kell 17.30 Lüganuse vallavalituses 
  • 04.04.2023 kell 17.00 Kohtla-Järve linnavalitsuses
  • 05.04.2023 kell 17.30 Toila vallavalitsuses
  • 11.04.2023 kell 16.00 Jõhvi riigimajas
  • 13.04.2023 kell 17.30 Rakvere riigimajas 
  • 18.04.2023 kell 17.00 Viru-Nigula vallavalitsuses
  • 19.04.2023 kell 17.00 Vinni vallavalitsuses
  • 20.04.2023 kell 17.30 Sõmeru Keskusehoones

Avalik väljapanek planeeringu portaalis ja KOV keskustes (06. veebruar - 07. märts 2023)

Avalikustamisele minevatest matejalidest ülevaate andmine juhtrühmale (09. jaanuar 2023)

Kohtumised KOV juhtide ja ametnikega, murekohtade kaardistamine (15-17.november 2022)

Planeerimisseaduse kohane teavitamine planeeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes ja ajalehtedes (märts 2022)

Planeeringu algatamine Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 97 (23. märts 2022)

Seisukohtade küsimine ametiasutustelt planeeringu algatamiseks (oktoober 2021)

Planeeringu algatamise taotluse laekumine ning sellest teavitamine Ametlikes Teadaannetes ja ajalehtedes

Rahandusministeerium teavitab planeerimisseaduse § 28 lõike 4 alusel, et esitatud on taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks.

Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus | 1.53 MB | pdf
Transpordiameti 14.09.2021 kirjaga nr 8-6/21/22145-1 esitatud taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks

Taotluse kohaselt soovitakse koostada riigi eriplaneering, et kavandada põhimaanteel nr 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist.  Tallinn–Narva põhimaantee on osa riiklikult tähtsast riigiteede võrgustikust, mistõttu on Haljala–Kukruse trass olulise ruumilise mõjuga ehitis, mis avaldab mõju suurele piirkonnale, parandades teelõigul liiklusohutust ja luues eeldused piirkonna konkurentsivõime suurenemiseks ning maakonnakeskuste vaheliste aegruumiliste vahemaade vähenemiseks. Lisaks on Haljala–Kukruse trassil maakonnaülene mõju, kuna teelõik läbib kahte maakonda – Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda.

Haljala–Kukruse trass loob soodsad tingimused rahvusvahelise kaubanduse, kultuuriliste sidemete ja turismi arendamiseks, kuna Tallinn–Narva põhimaantee kuulub rahvusvahelisse TEN-T teedevõrgustikku ja tegemist on Euroopa Liidu välispiirile viiva teega. Lisaks põhimaantee trassikoridori asukohale määratakse trassiga seotud teiste piirkonna teede ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalike rajatiste asukohad (nt eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad, tehnovõrgud, 5G taristu, jmt).

Vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõikele 4 on 30 päeva jooksul käesoleva teate avaldamisest võimalik esitada täiendav samasisuline taotlus.

Otsuse planeeringu algatamise või algatamata jätmise kohta langetab Vabariigi Valitsus.

Viimati uuendatud 03.02.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?