Eesmärk
Planeeringu eesmärk on 600 MW võimsusega tuumaelektrijaama ja selle jaoks vajaliku taristu kavandamine ning ühendamine olemasoleva võrguga. REP-i alusel rajatav välistest oludest sõltumatu süsinikuneutraalne tootmisvõimsus täiendab Eesti energiaportfelli, suurendab elektri varustuskindlust ja hinnastabiilsust. Jaama rajamine panustab riiklikesse eesmärkidesse, mis näevad ette kliimaneutraalsuse saavutamise (kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaalustamine) ning vastab pikaajalisele arengustrateegiale „Eesti 2035“ ja kliimapoliitika põhialustele aastani 2050.
Menetlus koosneb kahest etapist:
1) asukoha eelvaliku tegemine;
2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamine.
Kõigepealt selgitatakse välja, milliseid uuringuid on vaja teha, et leida sobiv koht jaama ja vajaliku taristu (nt elektriliinid, jahutussüsteemid) jaoks. Selleks seatakse uuringutele lähteülesanded.
Kui tehtud on esmane asukohavalik ja hinnatud, millist mõju see keskkonnale avaldab, koostatakse juba täpsem plaan valitud asukoha sees. Seda nimetatakse REP-i detailseks lahenduseks (sarnane detailplaneeringule) ja see annab jaamale ehitusõiguse ning lahendab muud vajalikud küsimused, mis seadus ette näeb (teede rajamine, taristu asukoht jm – PlanS § 126 lg 1).
Planeeringuala
Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab osaliselt Haljala valda, Rakvere linna, Rakvere valda, Vinni valda ja Viru-Nigula valda Lääne-Viru maakonnas ning Kohtla-Järve linna, Lüganuse valda ja Jõhvi valda (Toila vald ja Jõhvi vald ühinesid 2025. a sügisel ning ühinenud valla nimi on Jõhvi vald) Ida-Viru maakonnas ning nendega piirnevat mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km2.
Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 korraldus nr 102
Planeeringuala on võimalik täpsemalt uurida planeeringu kaardirakenduses
Varem koostatud ruumianalüüsiga on võimalik tutvuda Kliimaministeeriumi Tuumaenergia töörühma veebilehel.
Varustuskindluse suurendamine
Varustuskindluse tagamise eesmärk on garanteerida tarbijatele vajalik energia. Eesti varustuskindluse tagamiseks on vajalik riigi elektrisüsteemis kuni 2030. aastani 1000 MW elektri ja sealt edasi 1200 MW juhitava võimsuse olemasolu. Arvestades tuumajaama nimivõimsust (600 MW), moodustab see 60% riigi energiajulgeolekuks vajalikust. Tuumaenergia kasutuselevõtu kavandamine panustab olulisel määral Eesti ja Balti regiooni kindla süsinikuvaba energia varustuskindlusesse.
Süsinikuneutraalne tootmisvõimsus
Tuumaelektrijaama rajamine panustab riiklikesse kliimaeesmärkidesse, mis näevad ette kliimaneutraalsuse saavutamise (kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaalustamine) ning vastab riigi pikaajalisele arengustrateegiale „Eesti 2035“ ja kliimapoliitika põhialustele aastani 2050.
Energiajulgeolek
Energiajulgeolek tähendab riigi energiaga varustatuse tagatust ka harva esinevate konkreetsete looduslike, tehislike, poliitiliste ja geopoliitiliste ohtude realiseerumisel. Kodumaine tuumaenergia pakub ilmast ja naabritest sõltumatut stabiilset energiat aastakümneteks.
Elektrienergia tootmine ja tarbimine
Stabiilselt tootev tuumaelektrijaam nimivõimsusega 600MW võimaldab hoida elektrihinda stabiilsemana ja tarbijale kättesaadavamana.
Ajakava
Planeeringumenetluse ajalist kestust (ennekõike selle pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või läbiviimise aeg selguvad planeeringu koostamisel ning planeeringulahenduse läbirääkimisel.
Huvide tasakaalustamine
Riigi eriplaneering peab lähtuma riiklikest eesmärkidest, arvestades võimalusel kohaliku tasandi huve ja vajadusi. Tasakaalu saavutamiseks on oluline avalikkuse ja huvitatud isikute tõhus kaasamine otsustusprotsessi. Planeerimise käigus kaalutakse kõiki arvamusi, ettepanekuid ja huve vastavalt planeerimispõhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimitakse võimalusel planeeringulahendusse.
Kontaktid
Projektijuht
Agnes Lihtsa
[email protected]
+372 5819 0538
Meediakontakt
Geili Heinmaa
mailto:[email protected]
+372 5850 3951
Viimati uuendatud 08.05.2026
