Dokumendid

ÜRP-i ruumilise arengu eesmärgid (lühendatult) on järgmised:

1. Lai riigikaitse eeldab sidusat asustussüsteemi, tasakaalustatumat arengut, kogukondade elujõulisust, energiasõltumatust ja toidu tootmise ruumiliste eelduste säilitamist. Hooned ja taristu on vastupidavad ning kasutatavad nii igapäeva- kui kriisiolukordades. 
2. Kliimamuutused ja -mõjud suunab maa ja ehitatud keskkonna kasutamist kliimaneutraalsuse suunas, väärtustades loodusalasid ja toimivaid ökosüsteeme ning tagades kliimamuutusteks valmisoleku.
3. Tugevate keskuste Eesti sätestab, et pealinnastumise trendi pidurdamiseks peab Eesti ruumiline areng põhinema tugevatel eritasandilistel keskustel, mille mitmekesine areng aitab kaasa ka väikelinnade ja maapiirkondade edule.
4. Elurikkad kompaktsed linnad ja asulad soosib asulate tihendamist ning kasutusaktiivsuse ja elurikkuse suurendamist, vältides uute alade hajumist looduslikele aladele.
5. Ettevõtluse läbimõeldud ruumiline areng eelistab majandustegevusi toimiva taristu, tööjõu ja teiste tööstusettevõtete läheduses, tööstussümbioosi, pruunalade (varasemalt inimkasutuses olnud maa) eelisarendamist.
6. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud elukeskkonna osana tähtsustab looduse hüvesid pakkuvat (pool)looduslike alade võrgustikku, mis tasakaalustab majandustegevust ja toetab elurikkust. Oluliseks peetakse Eesti kultuurilugu kandvaid väärtuslikke maastikke.
7. Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus seab eesmärgiks ühenduste tugevdamise nii keskuste kui ka keskuste ja tagamaa vahel, soosib säästvaid liikumisviise ja liikuvuskeskuste arengut. Raudtee on asustuse "selgroog", raudteejaamade ümbruse asulad on eelisarendatud.
8. Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu toetab asustust ja ettevõtlust. Eri Eesti piirkondades toodetud taastuvenergia tootmine ja salvestus suurendab tarbimise tõhusust ja energiasõltumatust. Taristuvõrgustikud peavad olema kliimakindlad ning ruumisäästlikud, kasutades ära juba olemasolevaid ja kavandatavaid taristukoridore (kooskasutus).
9. Tugev mere ja maismaa seos ühendab Eesti mereala ja koostatava üleriigilise planeeringu põhimõtted. Sadamaid arendatakse asustuse lähedal ja nende kasutust mitmekesistatakse. Väärtustatakse rannakultuuri.

Eestis on piirkondade konkurentsivõime madal ja piirkondade vaheline ebavõrdsus suur. Eestit iseloomustab inimeste ja töökohtade jätkuv ulatuslik koondumine mujalt Eestist Tallinnasse ja Tallinna lähivaldadesse. Töökohtade koondumine Tallinnasse on olnud veelgi ulatuslikum inimeste koondumisest. Tallinna tööalane toimepiirkond hõlmab juba ligi kolmandikku Eesti territooriumist ja enam kui poolt rahvastikust.

(vt: Asustuse arengustsenaariumide koonduuring).

Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ toob esile vajaduse tasakaalustatuma ruumilise arengu järele, pidurdades pea- ja valglinnastumist ning suunates arengut kümne majanduslikult tugevama toimepiirkonna mudeli suunas. See hõlmab lisaks rahvusvahelistele ja regionaalsetele linnadele ka piirkondliku tähtsusega linnade ja nende toimepiirkondade sihipärast arendamist.

Toimepiirkond on keskuslinna, väiksemate linnade ning maapiirkondade toimiv tervik, mida seob igapäevane tööalane pendelränne ja teenuste kasutus. Selles süsteemis on asulatel selge rollijaotus ning keskusel ümbritsevate väikelinnade ja maa-asulatega head ühendused.