Korduma kippuvad küsimused

Maavarade kaevandamise ja selle pika plaani seadmine võib tekitada mitmesuguseid küsimusi. Mõningale neist leiab vastused siit. Kui soovid millegi kohta rohkem infot, võta julgelt ühendust planeeringu meeskonnaga.

Maavarad on vajalikud peaaegu kõigis meie eluvaldkondades. Ilma nendeta me ei ehita ega remondi teid, koole, elamuid jne. Uusi ehitusmaavarade karjääre kasutusele võtmata pole meil kahjuks võimalik senist elustandardit hoida ega ka tõsta. 

Kõikidest ehitusmaavaradest, mida Eestis kaevandatakse, kasutab riik ühiskonna hüvanguks suurusjärgus kuni 80% ise. Riigi järel on teine ehitusmaavarade tarbija kohalik omavalitsus, kes ehitab ja hooldab kohalikke teid ning viimasena tulevad ehitusmaterjali tootjad. 

Planeeringuga püüame koondada parimad lahendused ja kokkulepped. Loodav raamistik ei ole ainult riigi jaoks, vaid kogu ühiskonna jaoks tervikuna, et kõik osapooled saaksid kaasa rääkida ja kokkuleppeid luua. Ühiselt eesmärke seades õnnestub ka maavarade ruumiline planeerimine.

Ei. Planeeringuga lepitakse kokku ja määratakse ära alad, kus oleks võimalik maavarasid uurida ja kaevandada. Pannakse paika suunad ja tingimused tegevuste planeerimisel ning elluviimisel.

Planeering ise kaevandamise luba ei anna. Seda tuleb taotleda Keskkonnaametilt. Loa menetlusse kaasatakse kohalik omavalitsus ja kohalikud inimesed. Kohalik omavalitsus saab loa menetluse käigus kaasa rääkida ja täiendavaid tingimusi seada - näiteks kehtestada kellaajalisi piiranguid, öelda, kus peaks paiknema mürarikas purustussõlm või milliseid teid tohib kaevandaja kasutada ja kuidas peab neid hooldama.

See annab kohalikule elanikule ja omavalitsusele teada, et piirkonnas asub maavara maardla või perspektiivala. Planeeringuga lepitakse kokku ja määratakse ära alad, kus oleks võimalik maavarasid uurida ja kaevandada. Pannakse paika suunad ja tingimused tegevuste planeerimisel ning elluviimisel. Samuti seatakse määratud aladel prioriteedid, millal konkreetses kohas maavara kaevandada. 

Prioriteetide seadmisel arvestatakse maavarade nõudlust ja kui nõudlus on tagatud, siis riigi huvides ei ole uute karjääride avamine. Küll aga võib tekkida olukordi, kus näiteks mõne uue objekti ehitamiseks võetakse kaevandamiseks kasutusele ehitusobjekti ligidal määratud kaevandamisala. Sellised olukorrad tuleb üksikult läbi arutada ja kaaluda.

Kui mõnest maavarast peaks tekkima aga puudus, siis vastavalt kohalike kogukondade, riigiasutuste ja ettevõtjatega kokku lepitud kavale hakatakse tegutsema planeeringus määratud asukohtades.

Planeering ise ei anna kaevandamise luba. Enne kui määratud aladel saab kaevandamisega alustada on vaja viia läbi kas geoloogiline uuring või kui ala on juba uuritud, siis taotleda selle kaevandamise luba. Kaevandamise luba menetleb ja annab Keskkonnaamet. Loa menetlusse kaasatakse kohalik omavalitsus ja kohalikud inimesed. Kohalik omavalitsus saab loa menetluse käigus kaasa rääkida ja täiendavaid tingimusi seada - näiteks kehtestada kellaajalisi piiranguid, öelda, kus peaks paiknema mürarikas purustussõlm või milliseid teid tohib kaevandaja kasutada ja kuidas peab neid hooldama.

Riigile kuuluva maavara kaevandamise eest tuleb ettevõttel maksta kaevandamisõiguse tasu, millest vastavalt maavara liigile läheb osa riigile ja osa kohalikule omavalitsusele. Mõned vallad saavad sellist tasu üle miljoni euro aastas.

Talumistasu maavarade kaevandamisega seotud häiringute hüvitamiseks praegu ette nähtud ei ole. Riik on sellise tasu kehtestamiseks teinud esmase analüüsi ja töö sel teemal jätkub. Hetkel teevad häiringu talumisega seotud kokkuleppeid ettevõtte ja kohalikud elanikud omavahel ise.

Maavarade teemaplaneeringu eesmärk on koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja inimeste ning ettevõtjatega panna paika kaevandamise tingimused. Seetõttu kaasatakse osapooli tagasiside ja ettepanekute kogumiseks iga planeeringu etapi juures. Avalike kohtumiste ajakava pannakse kohe pärast paika saamist üles siin samas maavarade kodulehel rubriigi "Sündmused" all.

Kui maavara on kaevandatud, tuleb alad korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppu.

Kaevandamise käigus muutub maapind visuaalselt ja sellega tuleb arvestada. Mõjutatud alade korrastamisel on võimalik tekitada uus ja huvitav maastikuvisuaal - näiteks omapärane puhkeala või sportimisvõimalustega tehisveekogu. Samuti on võimalik ala metsastada või luua liigirikkaid alasid.

Samuti võib alale rajada taastuvenergia tootmiseks tuulikud või päikesepargid ja säilitada selle arvelt mõni mets või põllumaa mujal. Korrastamise tingimustes on õigus kaasa rääkida kohalikul omavalitsusel ja maaomanikul, et leppida kokku parim lahendus.

Seda, kus maavarad paiknevad, me muuta ei saa - selle on määranud geoloogiline ajalugu. Kuid me saame parandada maavarade kaevandamise protsessi ja kultuuri, et kõigil seotud osapooltel oleks selge, kus, millistel tingimustel, kuidas ja kui kaua kaevandamine toimuda saab.

Osad suured maardlad ja nendes asuvad karjäärid on olnud avatud juba pikka aega. Osad isegi 40-50 aastat. Linnastumise tulemusena on tänaseks tekkinud suured elamurajoonid ning mitmed maakasutusviisid on sattunud omavahel konflikti. Näiteks on elamurajooni planeerimisel vald olnud teadlik, et planeeritav ala asub juba kasutuses olema maardla serval ja seal võib karjäär laieneda. Samuti on ka kaevandamise protsess olnud selles osas poolik.

Arusaamatuste vältimiseks ning probleemide lahendamiseks ongi riik algatanud maakonna maavarade teemaplaneeringud, kus riik koostöös kohalike omavalitsuste ja inimestega määravad ära võimalikud kaevandamiseks sobivad alad ning olemasolevate karjääride laiendamise võimalused. Lisaks määratakse ühiselt nendele aladele puhvertsoonid ja muud tingimused, et kaevandamine ei toimuks elamumaale liiga ligidal ja kaevandamine toimuks heaperemehelikult.

Materjale, millega on võimalik asendada ehitusmaavarasid, juba suures osas kasutatakse. Riigil on eesmärk taaskasutust veelgi tõsta, et varem kasutusele võetud materjale, näiteks ehitus- ja lammutusjäätmeid, kasutataks ulatuslikumalt, pikendades seeläbi loodusressursside kestliku kasutamist. 

Eriti levinud on taaskasutuse praktika teedeehituses, mis on maavarade mõttes üks ressursimahukamaid ehitustöid. Üle Eesti rajatakse laiemaid, ohutumaid ja kvaliteetsemaid maanteid, mis nõuavad suurtes mahtudes ehitusmaavarasid. Samuti nõuavad ehitusmaavarasid ka teedevõrgu hooldamine ja parandamine.

Materjali kvaliteet ajapikku ja pikaaegsel kasutamisel langeb ning seda saab taaskasutada kohtades, kus kvaliteedinõuded nii kõrged ei ole. Hooldamisel ja parandamisel tekkivaid materjale on võimalik taaskasutada kas uue tee ehitamisel või kui kvaliteet enam ei luba, siis kasutada materjali näiteks kõnniteede või parklate ehitamiseks.

Viimati uuendatud 17.10.2023

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?