Tagasiside oluline edasises töös
Aitäh kõigile, kes avalikul väljapanekul lähteseisukohtadega ja KSH programmiga tutvusid ning arvamust avaldasid. Oma mõtteid jagasid nii eraisikud kui ka erinevad ametiasutused. Esitatud ettepanekute põhjal täpsustatakse mitmes kohas trassialternatiivide kulgemist ning osade alternatiivide puhul kaalutakse nende edasisest võrdlusest välja jätmist.
Kaalumisel muudatused puudutavad peamiselt elamute ja õuealade lähedust, olemasolevat maakasutust, kavandatavaid arendusi, turbatootmisalasid, päikese- ja tuuleenergia alasid jt tundlikke piirkondi. Näiteks kaalutakse Ingküla–Aulepa 2 alternatiivi, Jalukse–Aulepa 1 ja 3 alamalternatiivide ning Risti–Jalukse 1 alternatiivi eemaldamist. Aulepa piirkonnas jätkatakse aga alajaama variandiga 2.
Lähteseisukohad, KSH programm ja laekunud ettepanekutega on võimalik tutvuda planeeringu kodulehel. Kaardirakendust uuendatakse jooksvalt vastavalt planeeringu koostamise edenemisele.
Teadlased abiks
Teiste seas tõstatati avalikel väljapanekutel küsimus õhuliini ja maakaabli võimaluste kohta. Mitmel kohtumisel küsiti, miks kavandatakse maismaale õhuliini, mitte maa-alust kaablit. Teame, et pikkade vahemaade puhul on õhuliin tehniliselt ja majanduslikult mõistlikum lahendus, kuna seda on lihtsam ja odavam hooldada ning rikkeid kiiremini parandada. Siiski tunti huvi, kas leidub teaduspõhist materjali, mis annaks ülevaate õhuliini ja maakaabli näitajate kohta. Selleks on Elering tellinud TalTechi elektroenergeetika instituudi teadlastelt analüüsi, mis aitab paremini hinnata mõlema lahenduse tehnilisi võimalusi ja maksumust. Analüüsi tulemused peaksid eeldatavalt valmima sügiseks.
Lisaks toodi tagasisides korduva teemana esile elektromagnetväljade mõju. Elektromagnetvälju hinnatakse põhjalikult planeeringu järgmises etapis ning selle viib läbi TalTechi elektroenergeetika professor Lauri Kütt. Teema kohta saab lähemalt lugeda tema ERR-is ilmunud artiklist “Elektromagnetvälju tuleb hinnata arvude, mitte kõhutunde järgi“.
Mis saab edasi?
Nüüd algab planeeringu järgmine osa, kus valitakse elektriliinile sobivaim trassivariant. Selleks tehakse vajalikud uuringud, hinnatakse võimalikke mõjusid ning võrreldakse täpsustatud trassialternatiive. Uuringuid tehakse nii looduse ja elukeskkonna, maakasutuse, kultuuriväärtuste kui ka sotsiaalsete ja majanduslike mõjude kohta.
Tulemuste põhjal saab 2026. aasta teises pooles juba mõjusid täpsemalt hinnata ning nende põhjal trassivariante omavahel võrrelda.
EstLink 3 on kavandatav uus elektriühendus Eesti ja Soome vahel, mille Rehemäe–Aulepa maismaaosa paikneb Lääne-Nigula vallas. Projekti eesmärk on tugevdada Eesti energiajulgeolekut ja varustuskindlust ning võimaldada tulevikus suuremate elektrimahtude liikumist. Läänemaa jaoks tähendab tugevam elektrivõrk paremaid eeldusi ettevõtluse arenguks, investeeringuteks ning uute, sealhulgas energiamahukamate tegevuste käivitamiseks.
EstLink 3 Rehemäe–Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
