Huvilistega kohtuti nii veebis kui ka Oru kultuurisaalis ja Risti koolimajas kohapeal. Kohapealsetel aruteludel osales kokku ligi 100 inimest ning lisaks üks sõbralik neljajalgne kuulaja. Veebiarutelust võttis osa 69 huvilist. Esitati palju küsimusi ja tehti tähelepanekuid, mis annavad edasiseks planeerimiseks väärtuslikku sisendit.
Üks oluline osa planeerimisest on kindlasti kohalike inimeste teadmised oma piirkonnast. Näiteks võib mõnesse esmasesse trassikoridori või selle lähedusse jääda kogukonna jaoks olulisi objekte, nagu kohalik ajaveetmispaik, marja- või seenemets, matkarada või muu oluline koht. Just niisugune info on projekti meeskonna jaoks äärmiselt väärtuslik, sest seda ei ole võimalik leida avalikest registritest ega kaartidelt.
Lähteseisukohtadele, KSH programmile ja uuringute lähteülesannetele oodatakse kirjalikke ettepanekuid veel märtsi lõpuni. Ent planeeringule saab ettepanekuid esitada kogu planeeringuprotsessi jooksul.
Üks enim tõstatatud teema oli projekti vajadus ja energiajulgeolek. Küsiti, miks on vaja uut ühendust Eesti ja Soome vahel ning kas energiajulgeolekut ei võiks tagada pigem hajutatud tootmisega. Selgituseks, rahvusvahelised ühendused ja kohalik tootmine täiendavad teineteist – tugevamad ühendused aitavad tagada elektrivõrgu töökindlust ja võimaldavad võrku liita uusi tootmisvõimsusi.
Palju huvi pakkusid ka trassialternatiivid ja nende kujunemine. Meeskond selgitas, millised tegurid mõjutavad võimalike trassikoridoride valikut ning rõhutas, et praegu on tegemist esialgsete lahendustega, mida täpsustatakse uuringute ja keskkonnamõju hindamise käigus.
Mitmel kohtumisel küsiti, miks kavandatakse maismaale õhuliini, mitte maa-alust kaablit. Vastus: pikkade vahemaade puhul on õhuliin tehniliselt ja majanduslikult kõige mõistlikum lahendus – seda on lihtsam ja odavam hooldada ning rikkeid kiiremini parandada. Elering on tellimas TalTechi elektroenergeetika instituudilt ka täiendava analüüsi, et saada parem ülevaade õhuliini ja maa-aluse kaabli rajamise maksumuse erinevusest. Uuringu tulemused aitavad kindlasti edaspidi teemat selgemalt ja faktidele tuginedes selgitada.
Tunti ka huvi, kuidas täpselt liini rajamine puudutab maaomanikke, kelle kinnistult liin läbi jooksma hakkab. Meeskond andis ülevaate võimalikest piirangutest ning kompensatsioonimeetmetest – maaomanikele makstakse liini rajamisel ühekordset hüvitist ning hiljem iga-aastast talumistasu vastavalt kehtivale korrale.
Lisaks räägiti aruteludel loodus- ja kultuuriväärtuste arvestamisest, näiteks piirkonna kaitsealadest ja kultuurimälestistest. Selgitati, et nende väärtuste mõju hinnatakse planeeringu käigus põhjalikult ning mitmed objektid on planeerimisel välistavateks tingimusteks.
***
Aitäh kõigile, kes aruteludel osalesid, küsimusi esitasid ja oma kogemusi jagasid! Kohtumistel kõlanud mõtted ja ettepanekud aitavad planeerimist edasi viia ning lahendusi täpsustada. On selge, et kohalike elanike informatsioon oma piirkonnast on väga väärtuslik ning aitab paremini mõista nii võimalikke mõjusid kui ka praktilisi vajadusi. Arutelude protkollid
Planeerimisprotsess jätkub ning dialoog kohalike elanikega on selle oluline osa ka edaspidi. Järgmised avalikud arutelud koos avaliku väljapanekuga on praeguse ajakava järgi plaanitud 2026. aasta teises pooles.
Kohtumine kohalike ettevõtjatega
Lisaks avalikele aruteludele kohtuti eraldi Lääne-Nigula piirkonna ettevõtjatega. Kohtumise eesmärk oli arutada, milline on piirkonna ettevõtluse elektrivajadus ning kuidas võib EstLink 3 ja sellega seotud elektrivõrk arenguid toetada.
Ettevõtjad tõid välja, et piirkonnas on juba täna huvi uute investeeringute vastu, kuid nende realiseerimist on mõnel juhul takistanud elektrivõrgu piiratud võimsus või väga kulukad liitumistingimused. Arutelus räägiti ka võimalikest uutest arendusplaanidest ning sellest, kuidas tugevam elektrivõrk võiks luua paremad eeldused nii ettevõtluse kui taastuvenergia projektide arenguks.
Kohtumine andis planeeringu koostajatele väärtusliku ülevaate piirkonna ettevõtjate ootustest ja vajadustest ning neid tähelepanekuid arvestatakse planeeringu koostamise edasises töös.
Oluline on märkida, et kuigi kohtumisel käsitleti mitmeid arendusplaane, ei olnud planeeringu meeskonnal sel hetkel veel teavet piirkonnas hiljem esile kerkinud uute arendusalgatuste kohta. Edaspidi tehakse tihedat koostööd nii arendajate kui ka kohaliku omavalitsusega, et tagada sujuv infovahetus ning arvestada planeeringu koostamisel kõigi asjakohaste arengutega.
