Maismaaühendust on vaja, et EstLinki merekaabel oleks võimalik rannikul võrku ühendada ning valmis olla elektri vastuvõtmiseks. Selleks kavandatakse kohapeale 330 kV õhuliin ja taristuehitised. Asukohana eelistatakse Aulepa piirkonda, kuna seal asub kriitiline taristu üksteisest võimalikult kaugel ning projektiga saab tugevdada kohalikku ülekandevõrku.
Eleringi projektijuhi Brenda Penti hinnangul loob tugevam ja töökindlam elektrivõrk paremad eeldused ettevõtluse arenguks piirkonnas. “See annab kohalikele ettevõtetele kindluse teha investeeringuid tootmisse, laiendada tegevust või käivitada uusi energiamahukamaid lahendusi.”
Piirkonna ettevõtjate ja elanikega soovitakse koostööd teha juba planeeringu koostamise algusfaasis, et kaardistada vajadusi ja võimalusi ning siduda need tulevase taristuarendusega. Projektijuht Alan Rood Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist kinnitas, et kohtumistega alustatakse lähikuudel. “Arutame kohalike elanike ja ettevõtjatega läbi kõikvõimalikud lahendused ning nende plussid ja miinused. Lõppkokkuvõttes mõjutavad need otsused seda, kui hästi suudab piirkond tulevikus energia tootmise ja tarbimisega ise toime tulla ning millised võimalused avanevad,“ rääkis ta.
Eleringi elektrivõrgu arengukava näeb tulevikus lisaks võimalusi Hiiumaa liitmiseks ning välisühendusteks, mida on täiendavalt võimalik Aulepa kandist luua.
Vabariigi Valitsus algatas EstLink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu eelmise aasta maikuus. Kuidas täpselt võrk piirkonnas paiknema hakkab, selgub aastaks 2027. Maismaaühendus peaks valmima 2030. aastate keskpaigaks. Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Paralleelselt kavandatakse teise eriplaneeringuga Tallinna piirkonna elektrivõrgu tugevdamist, et olla valmis suuremate elektrimahtude liigutamiseks ning võimaldada tulevikus võrguga liituda uutel tarbijatel ja tootmistel.
Kolmas mereühendus Soomega võimaldab tulevikus efektiivsemalt ja suuremates kogustes energiat transportida, suurendades Eesti energiajulgeolekut, varustuskindlust ning vähendades elektrihinna erinevust Eesti ja Soome vahel. Mereühendus plaanitakse rajada järgmise kümnendi teises pooles.
