Täiendatud dokumendid annavad aluse järgmisele planeeringuetapile, kus jätkub töö võimalike trassikoridoride ja alajaama asukohtade otsimisega. Selleks tehakse vajalikud uuringud, hinnatakse mõjusid ning võrreldakse erinevaid lahendusi.
Eesmärk on leida lahendus, mis tugevdab Tallinna piirkonna elektrivõrku, kuid arvestab samal ajal võimalikult palju kohaliku elukeskkonna, maakasutuse ja kogukondade ootustega.
Avalik tagasiside suunab piirkonna elektrivõrgu tugevdamise samme
Aitäh kõigile, kes planeeringu materjalidega tutvusid ja oma mõtteid jagasid. Tagasisides tuli esile mitu olulist teemat: kodude ja kavandatavate elamualade lähedus, rohevõrgustik, põllu- ja metsamaad, koosmõjud Rail Balticaga ning võimaliku uue alajaama asukoht.
Samuti küsiti palju elektromagnetväljade, müra, kinnisvara väärtuse, hüvitiste ja maa-aluse kaabli võimaluse kohta. Ettepanekute põhjal täpsustati planeeringu lähtekohti ning pandi paika, milliste teemadega tuleb järgmises etapis põhjalikumalt edasi tegeleda.
Mitmes kohas vaadatakse esialgsete trassikoridoride paiknemine uuesti üle. Eelkõige puudutab see piirkondi, kus juhiti tähelepanu olemasolevatele või kavandatavatele elamualadele, kogukonna kasutuses olevatele rohealadele või muudele senist maakasutust oluliselt mõjutavatele teguritele.
Alajaama asukoht ei ole veel otsustatud
Üks enim küsimusi tekitanud teema oli võimaliku uue 330/110 kV alajaama asukoht Ülemiste järve piirkonnas. Senistes materjalides oli näidatud üks esialgne asukoha variant, kuid see ei tähenda veel lõplikku valikut. Lõplik asukoht selgub alles siis, kui erinevad võimalused on uuringute ja mõjude hindamise põhjal läbi kaalutud.
Uut alajaama on vaja selleks, et Tallinna piirkonna elektrivõrk oleks töökindlam. Praegu liigub suur osa Tallinna elektrivarustusest Harku ja Veskimetsa vaheliste ühenduste kaudu. Teatud olukordades võib seal tekkida ülekoormuse oht, mistõttu on vaja koormust paremini jaotada ja võrku tugevdada.
Uuringud annavad vastused
Palju küsiti ka seda, kas kõrgepingeliini võiks rajada maa-aluse kaablina. Selleks, et õhuliini ja maakaabli võimalusi paremini võrrelda, on Elering tellinud TalTechi elektroenergeetika instituudi teadlastelt analüüsi, mis aitab hinnata mõlema lahenduse tehnilisi võimalusi ja maksumust. Tulemused peaksid valmima sügiseks.
Lisaks toodi tagasisides korduva teemana esile elektromagnetväljade mõju. Elektromagnetvälju hinnatakse põhjalikult planeeringu järgmises etapis ning selle viib läbi TalTechi elektroenergeetika professor Lauri Kütt. Teema kohta saab lähemalt lugeda ka tema ERR-is ilmunud artiklist „Elektromagnetvälju tuleb hinnata arvude, mitte kõhutunde järgi“.
Mis saab edasi?
Järgmisena jätkub töö trassikoridoride ja alajaama võimalike asukohtade täpsustamisega. Selleks tehakse vajalikud uuringud, hinnatakse võimalikke mõjusid ning võrreldakse täpsustatud trassialternatiive. Uuringuid tehakse nii looduse ja elukeskkonna, maakasutuse, kultuuriväärtuste kui ka sotsiaalsete ja majanduslike mõjude kohta. Eraldi käsitletakse ka koosmõjusid teiste piirkonna suurte taristuprojektidega, sealhulgas Rail Balticaga.
Tulemuste põhjal saab 2026. aasta teises pooles trassivariante omavahel võrrelda. Enne järgmiste otsuste tegemist tutvustatakse tulemusi avalikkusele ning kohalikel elanikel, maaomanikel ja teistel huvilistel on võimalik ka edaspidi planeerimisprotsessis kaasa rääkida.
Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise planeeringu eesmärk on parandada Eesti elektrisüsteemi töökindlust, tugevdada varustuskindlust ning luua paremad eeldused tuleviku elektritarbimise ja -tootmise kasvuks.
Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
