Huvilistega kohtuti nii veebis kui ka kohapeal Uuesalus, Lagedil, Arukülas, Kurtnas ja Kangrus. Kokku osales aruteludel ligi 200 inimest. Küsimusi ja tähelepanekuid oli palju ning need annavad planeeringu edasiseks koostamiseks väärtuslikku sisendit.
Eriti selgelt tuli aruteludel välja, kui väärtuslik on kohalike inimeste teadmine oma kodukandi kohta. Näiteks juhiti tähelepanu puhkemetsadele, liikumisradadele ja teistele olulistele paikadele, mis ei pruugi avalikest registritest ega kaartidelt välja tulla. Just selline info aitab trassivalikuid paremini läbi mõelda ning võimalikke mõjusid täpsemalt hinnata.
Uuesalus kujunes arutelust välja hea ja sisuline edasine dialoog kohalikega. Pärast avalikku kohtumist jätkati vestlust väiksemas ringis kogukonna esindajatega ning saadi palju väärtuslikku tagasisidet piirkonna vajaduste ja kogukonna ootuste kohta. Jutuks tulid ka võimalikud kompensatsioonimeetmed ning koostöö kogukondadega arvestavate lahenduste leidmiseks jätkub kindlasti ka edaspidi.
Planeeringu lähteseisukohtadele, KSH programmile ja uuringute lähteülesannetele oodatakse kirjalikke ettepanekuid veel märtsi lõpuni. Ent planeeringule saab ettepanekuid esitada kogu planeeringuprotsessi jooksul.
Kohtumistel kõlanud peamised teemad
Üks enim arutelu tekitanud teema oli trassialternatiivide paiknemine. Inimesi huvitas, miks mõned võimalikud koridorid kulgevad õue- või rohealade lähedalt ning kas trassi oleks võimalik kavandada rohkem olemasolevate taristukoridoride kõrvale. Planeeringumeeskond selgitas, et tegemist on esialgsete lahendustega ning trassivalik täpsustub uuringute ja keskkonnamõju hindamise käigus. Esialgsete variantide koostamisel on samas lähtutud põhimõttest, et trassikoridori sisse ei jääks elamuid ning mõju nii lähedal asuvatele kodudele kui ka rohealadele oleks võimalikult väike.
Palju küsimusi esitati ka Kindluse alajaama asukoha kohta. Kohalikud tundsid huvi, miks on alajaama kavandatav asukoht just selline ning kas on kaalutud ka alternatiive, mis jääksid elamualadest kaugemale. Elering selgitas, et uus alajaam peab paiknema võimalikult Tallinna lähedal ning olemasolevate kõrgepingeliinide sõlmpunktis. Eleringi sõnul näitas tehniline modelleerimine, et just Ülemiste järve piirkonnas on alajaama rajamine elektrivõrgu töökindluse ja varustuskindluse seisukohast kõige otstarbekam. Samas rõhutati, et kaardirakenduses näidatud asukoht ei ole lõplik ning seda võidakse planeeringu käigus veel täpsustada.
Tulenevalt kogukonna tagasisidest jätkatakse Ülemiste järve piirkonnas alajaama asukoha täpsustamisega, et leida parim lahendus nii tehniliste tingimuste, keskkonnamõjude kui ka kohaliku elukeskkonna vaates. Nii saab järgmises etapis hinnata, kas lahendus arvestab kõige paremini nii võrgu vajaduste kui ka piirkonna eripäradega.
Mitmel kohtumisel küsiti, miks kavandatakse liini õhuliinina, mitte maa-aluse kaablina. Selgitati, et 330 kV liini puhul on õhuliin tehniliselt töökindlam ja majanduslikult oluliselt mõistlikum lahendus – seda on lihtsam hooldada ning võimalike rikete korral kiiremini taastada. Elering on tellimas TalTechi elektroenergeetika instituudilt ka täiendavat analüüsi, et saada parem ülevaade õhuliini ja maa-aluse kaabli rajamise maksumuse erinevusest. Uuringu tulemused aitavad kindlasti edaspidi teemat selgemalt ja faktidele tuginedes selgitada.
Tunti ka huvi, kuidas täpselt liini rajamine puudutab maaomanikke, kelle kinnistult liin läbi jooksma hakkab. Meeskond andis ülevaate võimalikest piirangutest ning kompensatsioonimeetmetest – maaomanikele makstakse liini rajamisel ühekordset hüvitist ning hiljem iga-aastast talumistasu vastavalt kehtivale korrale.
Oluline teema oli ka mõju inimestele ja elukeskkonnale. Küsiti elektromagnetväljade võimaliku mõju kohta ning tunti huvi, kuidas hinnatakse tervisemõjusid. Planeeringu käigus koostatakse eraldi uuring, milles hinnatakse elektromagnetvälja võimalikke mõjusid nii inimesele kui ka loomastikule, sealhulgas lindudele ja käsitiivalistele. Kõik olulised mõjud hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ning vajadusel kavandatakse leevendusmeetmed.
***
Aitäh kõigile, kes aruteludel osalesid, küsimusi esitasid ja oma kogemusi jagasid! Kohtumistel kõlanud mõtted ja ettepanekud aitavad planeerimist edasi viia ning lahendusi täpsustada. On selge, et kohalike elanike informatsioon oma piirkonnast on väga väärtuslik ning aitab paremini mõista nii võimalikke mõjusid kui ka praktilisi vajadusi. Arutelude protokollid
Planeerimisprotsess jätkub ning dialoog kohalike elanikega on selle oluline osa ka edaspidi. Järgmised avalikud arutelud koos avaliku väljapanekuga on praeguse ajakava järgi plaanitud 2026. aasta teises pooles.
