Liinikoridori planeerimisega alustati 2025. aasta sügisel ning planeeringuala hõlmab Saku, Kiili, Rae, Raasiku ja Jõelähtme valdu. “Harjumaal on olemasolev taristu, elamuarendus ja looduskeskkond juba tihedalt põimunud ning see seab ruumilisele planeerimisele ja tehnilistele lahendustele omad nõudmised,” rääkis planeeringu projektijuht Alan Rood.
“Otsime võimalusi, kuidas alajaamad ümbritsevaga sobitada ning vajadusel ka tavapärasest erinevaid lahendusi rakendada. Hoidume elamumaadest ja elamutest, samal ajal püüame trassi kavandada kaugemale ka looduskaitselistest objektidest ning metsa võimalikult vähe raadata,” selgitas ta.
Muu hulgas kaalutakse liini kulgemist mööda turbaala ja raudtee kõrvalt, et võimalusel ära kasutada juba olemasolevaid ja kavandatavaid taristukoridore. Selleks on planeeringualasse täiendavalt kaasatud Aruküla-Lasnamäe elektriliini koridor ning Tallinn -Tapa ja ehitatava Rail Balticu raudteetrassid.
Eleringi projektijuhi Brenda Penti hinnangul on tegu mitmeotstarbelise arendusega, kuna suurem ülekandevõimsus võimaldab Tallinna piirkonnas võrku liita uusi tarbijaid ja tootmisi, samuti lubab see tulevikus Soomest tulevad suured elektrimahud Lääne-Eesti kaudu põhivõrku suunata. “See muudab olemuslikult elektri liikumist Eestis. Lisaks saame optimeerida olemasolevat võrku - kus vähegi võimalik, tõstame 110kV liini samadele mastidele 330 kV liiniga,” märkis Pent.
Tema sõnul tõstatas Elering nn ringliini teema juba 2022. aastal, kui varustuskindluse aruanne nägi vajadust rajada Tallinna ja lähiümbruse elektrivõrgu ülekoormuste leevendamiseks täiendava alajaama ja ülekandeliinid.
Valitsus algatas Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu oktoobris 2024. Hetkeseisuga on valminud planeeringu lähteseisukohad ja visandatud esialgsed trassialternatiivid, mida tutvustatakse avalikel aruteludel juba sel kevadel. Kohtumistel räägitakse planeeritavatest tegevustest ja kaasnevatest väljakutsetest ning kogutakse võimalike lahenduste osas kohalike inimeste tagasisidet. Kust liinikoridor kulgema hakkab, selgub aastaks 2027 ning alajaam koos liiniga peaks valmima 2030. aastate keskpaigaks.
Paralleelselt kavandatakse teise eriplaneeringuga 330 kV liini ja taristuehitisi Läänemaale, et Estlinki merekaabel oleks võimalik tulevikus rannikul võrku ühendada. Eesti-Soome kolmas mereühendus plaanitakse rajada järgmise kümnendi teises pooles.
Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Lisainfo: riigiplaneering.ee/estlink3-tallinna-vork
