Selleks kutsume vaatama veebis tutvustust 29.04 kell 17.30 (kohtumise LINK), kus planeeringumeeskond selgitab lahti nii lühemate alternatiivide võrdlustulemused kui annab ülevaate ka eriplaneeringu järgmistest sammudest. Veebitutvustuse salvestuse lisame järelevaatamiseks ka planeeringu kodulehele kaasamistegevuste rubriiki.
Lühemate alternatiivide* võrdlus puudutas Põdruse-Sõmeru, Rannu, Purtse ja Matka piirkonna lõikusid. Võrdlemine ja mõjude hindamine toimus koos erialaekspertidega ning selle käigus hinnati tee rajamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid ja häiringuid nii sotsiaal- ehk elukeskkonna, majandus-, kultuuri- kui looduskeskkonna vaatest.
Lühemate trassialternatiivide kaardi ja selgitustega saab lähemalt tutvuda riigi eriplaneeringu kodulehelt: Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringu dokumendid | Riigiplaneering
Rõhutame, et tegemist ei ole kõikide alternatiivide võrdlustulemustega, vaid võrdlustulemused puudutab lühemate lõikude alternatiive. Praegu eelistuse saanud lühemat lõiku võrreldakse edasi koos pikemate lõikude võrdlusega. Seega ei pruugi eelistatuim lühem trassilõik osutuda lõppvalikuks.
*Mis on lühemad trassialternatiivid?
Trassikoridor Haljalast-Kukruseni on jagatud kolmeks lõiguks: Haljala-Võrkla, Võrkla-Purtse ja Purtse-Kukruse. Neist esimesed kaks sisaldavad ka lühemaid lõike ehk alamalternatiive. Võrreldud lühemad alternatiivid kulgevad Põdruse-Sõmeru, Rannu ning Purtse ja Matka külade piirkonnas.
Esmalt leitakse eelistatud alternatiiv lühemate lõikude (alamalternatiivide) võrdluses. Lühema lõigu eelistatud alternatiiv läheb edasi pikemate lõikude võrdlusesse.
Pikkade lõikude võrdluse jaoks koostatakse eskiisplaanid, kajastades ka vajalikud juurdepääsu- ja kogujateed, läbipääsud põllumajandustehnikale, risted, läbipääsud kergliiklejatele, uuringu tulemusena selgunud rajatiste asukohad (nt ulukiläbipääsud jne).
Meist meedias: Haljala-Kukruse riigi eriplaneering Virumaa Teatajas
Märtsi alguses käis Virumaa Teataja ajakirjanik Aivar Ojaperv kohtumas Haljala-Kukruse 2+2 maanteelõigu projektimeeskonnaga. Teda võõrustasid Reaalprojekti kontoris sealne infrastruktuuride projektide insener Taavi Sadam, konsultandi töögrupi juht Marika Pärn (Hendrikson&Ko) ja eriplaneeringu projektijuht Anne Märtin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Projektimeeskond andis põhjaliku ülevaate, kellele ja milleks Haljala-Kukruse eriplaneeringut tehakse ning kuidas näevad välja ja on ära jagatud projektipartnerite tööprotsessid.
Loe artiklit siit: https://virumaateataja.postimees.ee/8203478/uus-maantee-haljala-ja-kukruse-vahele-mille-jaoks-ja-millal
Haljala-Kukruse riigi eriplaneeringu hetkeseis ja lähitulevik
Projekt kulgeb endiselt plaanitud ajakavas ning jätkame uuringute koostamise, pikemate alternatiivide täpsema võrdlemise ja mõjude hindamisega. Selle töö tulemused valmivad 2025. aasta lõpul, mil neid ka avalikult tutvustame. Asukohavaliku otsuseni plaanime jõuda 2026. aasta lõpuks.
Haljala-Kukruse ligi 70 kilomeetri pikkuse maanteelõigu planeerimine ja tulevikus selle ehitamine on osa Eesti maanteevõrgu ohutumaks ja turvalisemaks rajamisest. Praegune kaherealine tee kavandatakse 2+2 maanteeks, kus sõidusuunad on eraldatud ning ohtlikud ristmikud ja vasakpöörded asendatud eritasandiliste liiklussõlmedega. Selle tulemusena muutub maanteesõit läbi kahe maakonna turvalisemaks, sujuvamaks ja ajaliselt lühemaks. Samuti paraneb ühendus Tallinna ja Ida-Virumaa vahel.
Haljala-Kukruse riigi eriplaneeringut veab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisainfot riigi eriplaneeringu kohta saab planeeringu kodulehelt ning projektijuht Anne Martini käest.
