Millised on levinumad ulukeid puudutavad müüdid?
Eestis on silma jäänud arvamus, et loomad ökodukte ja loomatunneleid ei kasuta. Ehkki viimastel aastatel on taoline arvamus vähenenud, levis see aastaid üsna laialt. Reaalsus on, et kui uluki läbipääsud on õigesti kavandatud ja rajatud, võtavad loomad need väga hästi omaks. Eesti esimene ökodukt valmis 2013. aastal. Üsna pea tehti seire ja leiti, et selle sihtliigiks nimetatud põder seda silda tol ajal kuigi aktiivselt ei kasutanud. Kahtlustan, et sealt saigi eelnevalt kirjeldatud hoiak alguse. Tõesti, algul nad ei käinudki sealt läbi, aga sellel on omad põhjused. Esiteks on Eesti esimene ehk Kolu ökodukt suhteliselt väike ja mitte väga põdra mõõtmetega. Teiseks oli ökodukt loomadele väga uus nähtus ja neil võtab pisut aega, et see üles leida ning seda avastada. Kolmandaks asub Kolu ökodukt maastikus sellises kohas, mis ei olegi väga põdra elupaik. Ometi on erinevad loomad selle tänaseks kenasti kasutusse võtnud ja nüüd kasutavad seda ka põdrad.
Milliseid võimalusi ja väljakutseid pakub uue maanteelõigu ehitamine ulukite kontekstis?
Sageli on ka olemasolevatel maanteedel omad probleemid – loomad satuvad teele ja liiklusesse, ei pääse üle tee või seavad inimesed ohtu. Uue tee arendamisel on otstarbekas need probleemid korraga ära lahendada, sest jupphaaval ja liiklusele avatud teel on keeruline hakata ulukite läbipääse tegema. Kaasaegsed transpordiühendused peavad arvestama keskkonnahoiu põhimõtetega ja uus tee võiks olla looduskaitseliselt kindlasti positiivne. Näiteks ulukitaristud ja ökoduktid, mis rajatakse uue maantee osana, aitavad seda saavutada.
Enamasti levib arvamus, et maantee ristub loomade liikumisteedega ja lõikab need läbi. Ometi võivad maanteede servad olla mõnedele liikidele hoopis elupaigaks ja siduvaks koridoriks. Igal aastal toimub Haljala-Kukruse vahelisel maanteelõigul umbes 50 suuruluki õnnetust. Ühelt poolt on tegemist loodus- ja loomakaitselise probleemiga, kuid need juhtumised seavad ohtu ka inimelud. Kokkupõrge põdra või isegi metskitsega kätkeb endas suurt riski inimese tervisele. Oleme leidnud, et kaasaegne ja hästi planeeritud ulukitaristu vähendab õnnetuste arvu oluliselt. Samuti on toimiv ulukitaristu kokkuvõttes majanduslikult odavam, kui selle puudumise tagajärjed.
Kuidas tuvastada ulukite peamiseid liikumisteid?
Üldjoontes saab eristada kahte tööetappi. Neist esimene on loomade aktiivsuse tuvastamine maastikus. Selle hulka kuulub loomade tegevusjälgede või nende enda kaardistamine. Mõnikord on otstarbekas panna loomadele külge jälgimisseaded, et vaadata kuidas, millal ja kus nad liiguvad. Lisaks saab välja panna rajakaameraid ja seeläbi loomi tuvastada. Selle etapi juurde saab arvestada ka juba olemasolevaid loodusvaatlusi ja toimunud ulukiõnnetuste analüüse, mis on andmebaasides. Teine suur etapp on elupaiga ja loomade liikuvuse mudeli koostamine, mis kannab informatsiooni üldistatud kujul ning terviklikumalt.
Millised on üldiselt loomade rändemustrid?
Üldteatud rändajad on rändlinnud, kelle ränne on looduses fantastiline fenomen. Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu puhul räägime peamiselt maismaa neljajalgsetest, kes toimetavad oluliselt piiratumal territooriumil ja kelle rändeulatus on palju väiksem. Näiteks põdrad kalduvad eelistama talvel maastikus kõrgemaid ja kuivemaid kohti ning liiguvad suvel niisketesse kohtadesse. See moodutab justkui edasi-tagasi rändemustri, kuid mitte alati. Kahepaiksed rändavad sigimisrände raames sigimisveekogudesse kevadel ja sügisel talvitumise kohtadesse. Välja saab tuua ka sellise rändehooaja, mida nimetatakse noorloomade hajumiseks. Näiteks kahepaiksed tulevad suve keskel pärast moonet veekogudest välja ja hakkavad hajuma. Need on tillukesed loomad, keda ei panda sageli tähele ja seetõttu võivad nad teedel massiliselt hukka saada. Lisaks on praegune hilissuvine periood maanteedel väga kurb väikekiskjatele, kes lähevad oma territooriumi otsima. Augusti lõpus hukkub liiklusõnnetustes väga palju noori rebaseid, kährikuid ja nugiseid.
Kuidas on rändemustrid muutunud?
Ilmselt on neljajalgsete loomade rändeteid kõige rohkem muutnud inimeste toimetamine maastikus. Võimalik, et mingi mõju on ka kliimamuutusel, aga arvan, et seni on sellest tugevam olnud mõju juhtudel, kus on rajatud mõni suurem taristuobjekt või on kuhugi tekkinud asula, mis loomade liikumist suunab.
Kuidas võib uus planeeritav maanteelõik mõjutada ulukite rändeteid ja liikumismustreid?
Tänaseks on valminud Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu esialgsed trassikoridori alternatiivid. Osa neist on praeguse maanteega suhteliselt kohakuti või selle naabruses ja teised uues asukohas. Ehkki uuring pole veel valminud võib eeldada, et ilmselt on väiksema mõjuga alternatiivid, kus on maksimaalselt ära kasutatud olemasolevat trassi. Seal on loomad mõnevõrra kohastunud tee olemasolu ja liiklusega. Kõige suurem mõju oleks usutavasti, siis kui uus maanteelõik läheks läbi suurte metsaalade. Läbi põllumajandusmaastikke oleks uue trassi mõju usutavasti vähesem, kuigi ka seal elavad omad liigid – näiteks metskits. Ehkki tema nimes on sõna mets, asustavad nad väga sageli avatuid maastikke ja suuri metsaalasid isegi mitte nii meelsasti.
Milliseid meetodeid kasutatakse ulukipopulatsioonide jälgimiseks?
Haljala-Kukruse vahelise maantelõigu raames on plaanis teha välivaatluseid ja modelleerimist. On hulk erinevaid trassikoridori alternatiive, mida tuleb võrrelda ja reastada. Teisisõnu tuleb hinnata, kui suur ühe või teise trassikoridori alternatiivi mõju, kulukus ja keerukus olla võib. Kindlasti vaatame erinevatest andmebaasidest üle olemasoleva teabe. Planeeritud välivaatlused jagunevad kahte gruppi. Neist esimene hõlmab jälje ja muude tegevusjälgede vaatluseid sügisel ja talvel, mis katavad peamiselt imetajaid. Teine puudutab kahepaiksete sigimiselupaikade inventuuri kevadel. Püüame luua kontakti ka kohalike jahimeestega, kes kohapealseid olusid kindlasti hästi tunnevad.
Kuidas mõjutavad kliimamuutused ulukite levikut ja harjumuspäraseid rütme?
Haljala-Kukruse teelõigu jaoks koostatud esialgsetest trassialternatiividest mitu läheb kas lendoravate levialast läbi või mööda selle serva. Samas arvestades lendorava ulatuslikku leviala seal piirkonnas on see üsna paratamatu ja kindlasti pööratakse mõjude hindamisel lendoravale tähelepanu. Lendorav on kindlasti kliimamuutusest mõjutatud loom, kes on pigem taiga ja jahedama kliima liik. Niisked talved talle üldiselt ei sobi, kuid korralik talv on meelepärane. Lumeta talvel mõjutavad kliimamuutused valget jänest ja nirki, kelle talvekarv on lumivalge ka porise talve korral. Karu talvitumismustrid muutuvad, kui talved lähevad soojemaks ja lumevaesemaks, siis nad hakkavad rohkem ringi liikuma. Põder eelistab samuti jahedat keskkonda. Metskitsedele ja metssigadele on lumevaesed talved seevastu soodsad.
Milliseid hindamisi konkreetsel Haljala-Kukruse lõigul seoses ulukitega tehakse?
Mõjude hindamise ja uuringute käigus analüüsime kõiki piirkonna imetajaid, kahepaikseid ning roomajaid. Sealhulgas vaatame kindlasti mõju ka lendoravale ja teistele kaitsealustele liikidele. Trassialternatiivid saavad hinnangud lähtuvalt sellest kui suurt mõju nad erinevatele aspektidele avaldavad. Hindame elupaikade olemasolu, hulka, kvaliteeti ja sidusust, erilist tähelepanu pöörame kaitsealustele liikidele. Selge on, et elupaikade sidususe hoidmiseks on vaja rakendada vastavaid meetmeid.
Millised ulukiliigid elavad planeeritava maanteelõigu läheduses ja kuidas võib uus tee nende elupaiku mõjutada?
Ilmselt on sealkandis suur enamus Eesti neljajalgseid esindatud. Võiks nimetada näiteks suurkiskjaid. See on karurohke piirkond, aga suures hulgas leidub ka hunte ja ilveseid. Suurkiskjad on sellised, kes üldiselt inimestest eemale hoiavad. Muidugi jõuab iga aasta mõni karu linna, aga võimalusel nad siiski väldivad kontakti inimesega ja suurte teede lähedust. Kahtlemata mõjutab maantee loomi ja asurkondade terviklikkuse tagamiseks on ulukiläbipääsud sellistes kohtades hädavajalikud.
Riigi eriplaneeringu projektijuht Anne Martini kommentaar
Haljala ja Kukruse vahelise uue maanteelõigu eriplaneeringu eesmärk on kavandada turvalisem, kiirem ning sujuvam trass, mille planeerimisel arvestame nii liiklejate kui ka loodusega. Tänaseks on eriplaneering jõudnud asukohavaliku etappi ja valminud on maanteelõigu esialgsed trassikoridori alternatiivid, mida tutvustame kohalikele neljal kaasamisüritusel septembris. Ootame kõiki huvilisi kohtumistest aktiivselt osa võtma ja arvamust avaldama, sest kohalike omavalitsuste ning maaomanike tagasiside on tee täpsema asukoha selgitamiseks väga väärtuslik.
