Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Anne Martini sõnul oli huvi avalike arutelude vastu võrdlemisi suur. “Kohtumised olid asjalikud ja konstruktiivsed. Inimesed olid maanteelõigu ehitamise vajalikkusega valdavalt kursis ja küsimused olid oodatult väga praktilised ning eelkõige kohalikke liiklusolusid puudutavad,” rääkis Anne Martin.
Martin peab positiivseks, et avalike arutelude käigus oli võimalik inimesi nii varajases staadiumis võimalikest muudatustest informeerida ning küsida tagasisidet inimestele olulistest aspektidest.
“Kohalikud ei toonud välja olulisi muudatusvajadusi maantee planeerimisele seatud kriteeriumites või põhimõtetes. Peeti oluliseks, et maantee toetaks igakülgselt kohalikku elu ning äritegevust ja paraneks liikuvus,” rääkis Anne Martin.
Inimestele tegi ühelt poolt muret, et kogu planeerimise protsess võtab palju aega, mistõttu on keeruline teha oma kinnisvara tulevikku puudutavaid otsuseid ja tuleb kaua oodata kiiremaid ning ohutumaid ühendusi. Teisalt aga sooviti, et nende ettepanekuid kaalutaks põhjalikult ja püütaks leida kõige sobivam lahendus.
“Selgitasime, et trassialternatiivide koostamisel vaadatakse kindlasti ka sotsiaalmajanduslikke ja liikuvuse kriteeriumeid ehk kus paiknevad töökohad ja teenused, puhkealad, millised saavad olema liiklusskeemi muutused,” kinnitas Martin.
Avalikel kohtumistel uuriti ka maade võõrandamise ja kompensatsioonimeetmete kohta, kuid sellele küsimusele saab Martini sõnul vastata alles siis, kui trass on välja valitud ja selgunud, keda ning mil määral see puudutab. Oli neidki, kes kahtlesid 2+2 sõiduradade vajalikkuses, kuid ka see küsimus saab vastuse alles siis, kui planeerimisprotsess on läbi ja saab hakata tegema konkreetseid investeerimisotsuseid.
“Maantee laius ja ehitamise kiirus sõltub riigi rahalistest võimalustest, liiklussagedustest ning vajadustest. Täna planeeritakse 2+2 trass selleks, et oleks selge, milline võib olla maksimaalne maavajadus ja seeläbi anda kohalikele elanikele kindlus, et tulevikus laiemaks koridor enam ei lähe,” lisas Martin.
Järgmised avalikud arutelud toimuvad eeldatavasti umbes pooleteise aasta pärast ehk 2025. aasta alguses, kui on koostatud esialgsed trassialternatiivid. Kõikide maaomanikega, keda uus maanteekoridor vahetult puudutab, võetakse personaalselt ühendust.
Planeerimisprotsessi puudutava infoga saab olla kursis kodulehe www.haljalakukruse.ee vahendusel. Veebilehel on võimalik liituda ka meililistiga, kus jagatakse infot olulisematest sündmustest projektis.
Taust:
- Tee rajamine koosneb järgmistest etappidest:
- Lähteseisukohtade kokkuleppimine (värskelt lõppenud)
- Asukoha eelvalik (algav etapp)
- Detailse lahenduse koostamine
- Planeeringu kehtestamine
- Tee projekteerimine ning ehitamine
- Planeeringu alasse jäävad: Kohtla-Järve ja Rakvere linn ning Rakvere, Haljala, Viru-Nigula, Vinni, Lüganuse, Jõhvi ja Toila vald. Kui palju uus tee neid piirkondi läbima hakkab, selgub käimasoleva planeerimisprotsessi ning läbiviidavate uuringute käigus.
- Trassivaliku otsuse teeb valitsus umbes kolme aasta pärast. Tee ehitus algab kõige varem 10 aasta pärast ning lõik valmib hiljemalt 2050. aastaks.
- 6.02-7.03.2023 toimus lähteseisukohtade avalik väljapanek. Avalikustamise käigus oli kõigil huvilistel võimalik valminud materjalidega tutvuda ja oma ettepanekuid esitada. 28.03-20.04.2023 toimusid avalikud arutelud, mille koguti sisendit maantee asukoha valikuks.
Fotod avalikelt aruteludelt: https://drive.google.com/drive/folders/1oWPlGrC5G6KDbmVN6icXF2v_T2wuZrC3?usp=share_link
