Tegemist on ettevalmistava etapiga Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 korraldusega nr 102 algatatud 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu koostamiseks ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks, sh KSH läbiviimiseks.
Lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm kirjeldavad tuumaelektrijaama rajamise vajadust, annavad ülevaate üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis ning ka planeeringu elluviimisel lähtutakse. Valminud dokumentides on koondatud peamised ülesanded, mis planeeringus lahendatakse, kaardistatud vajalikud uuringud, mis asukohavaliku käigus läbi viiakse, määratletud eeldatavad olulised ja asjakohased mõjud, mis tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamisega kaasneda võivad ja mida edaspidi hinnatakse. LS ja programm sisaldavad planeeringu koostamise eeldatavat ajakava, annavad ülevaate planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.
LS ja programm annavad metoodilise aluse tuumaelektrijaama kandidaatalade visandamiseks ja edasiseks võrdlemiseks, mõjude strateegilise hindamise läbiviimiseks ning seeläbi sobivaima asukoha valikuks. Kokkuvõtvalt kirjeldavad LS ja programm seda, kuidas leitakse sobivaim asukoht tuumaelektrijaamale Lüganuse või Viru-Nigula vallas ja selle toimimiseks vajalikule taristule Lüganuse vallas, Viru-Nigula vallas, Haljala vallas, Jõhvi vallas, Kohtla-Järve linnas, Rakvere linnas, Rakvere vallas ja/või Vinni vallas.
Mida kavandatakse?
Planeering käsitleb kahe 300 MW elektrilise võimsusega BWRX-300 moodulreaktori rajamise võimalust. Lisaks reaktoritele kavandatakse kogu vajalik taristu, sealhulgas: elektrivõrguga ühendused, jahutusvee sisse- ja väljalaske süsteemid, veetrassid, juurdepääsuteed, alajaam, teenindus- ja abihooned, madala ja keskmise aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete vahehoidlad, kasutatud tuumkütuse kuiv-vahehoidla, külastuskeskus ning muu jaama toimimiseks vajalik taristu.
Kahe reaktoriga jaama kogupindala koos ohutusalaga võib ulatuda ligikaudu 95 hektarini. Hoonete ja rajatiste tegelik ehitusalune pind on sellest väiksem ning sõltub lõplikust tehnilisest lahendusest. Dokument märgib, et valmivas jaamas töötaks hinnanguliselt 200–300 inimest ning ehituse ajal võib objektile olla kaasatud kuni ligikaudu 3300 töötajat.
Kuidas sobivaim asukoht välja valitakse?
Asukohavalik põhineb Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) soovitustel ning Eestis juba varem koostatud ruumianalüüsidel. Varasemalt tehtud tööd on eksperdimeeskonna poolt üle valideeritud ja sõelale jäänud kandidaatalad on läbinud välistuskriteeriumide analüüsi. Kõigil kuuel alal on võimalik tuumaelektrijaama rajamist kaaluda.
Kandidaatalade omavaheliseks võrdlemiseks kasutatakse kümnesse kriteeriumigruppi kuuluvaid võrdluskriteeriume. Gruppideks on: hüdrograafia/batümeetria, demograafia ja asustus ning sotsiaalne keskkond, inimtekkelised ohud, julgeolek, geotehnoloogia, geoloogia, keskkonnakaitse, infrastruktuur, majanduskeskkond ja kultuuripärand. Osad grupid on ohutusega mitteseotud, näiteks keskkonnakaitselised kriteeriumid ja osad ohutusega seotud, näiteks inimtekkelised ohud. Keskkonnakaitseliste kriteeriumite puhul lähtutakse mõjust loodusele. Alternatiivi väiksem mõju mistahes liigile on parem asukoht sellest kriteeriumist lähtudes, kui suurema mõjuga asukoht. Lõplik eelistus kujuneb ekspertide koondhinnangu alusel, arvestades nii keskkonna-, sotsiaalseid, tehnilisi kui ka majanduslikke tegureid.
Milliseid mõjusid hakatakse hindama?
Uuritakse mõju kohalikele elanikele ja kogukondadele, mõju ettevõtlusele ja kohalikule majandusele, mõju maakasutusele, geoloogiat ja ehitusgeoloogilisi tingimusi, põhja- ja pinnavett, merekeskkonda, kalastikku ja kalandust, linnustikku, loomastikku ja taimestikku, Natura 2000 alasid ja kaitstavaid loodusobjekte; müra, vibratsiooni ja õhukvaliteeti, kliimamõjusid, elektromagnetvälja, väliseid ohutegureid, kultuuripärandit ning kumulatiivseid ja piiriüleseid mõjusid.
Avalikkuse kaasamine
Planeeringu koostamine toimub koostöös kohalike omavalitsuste, maaomanike, riigiasutuste ja kogukondadega.
Kõik huvilised on oodatud kaasamiskoosolekutele, kus valminud materjale tutvustatakse.
Lääne-Virumaal:
- 3. augustil kell 18 00 Haljala Rahvamajas (Tallinna mnt 13)
- 4. augustil kell 18 00 Sõmeru keskusehoones (Kooli 2)
- 5. augustil kell 18 00 Rakvere linnavalitsuses (Lai tn 20)
- 6. augustil kell 18 00 Ulvi Klubis (Mõisa tee 5, Ulvi)
- 12. augustil kell 18 00 Kunda linna klubis (Lasteaia tn 4)
Ida-Virumaal:
- 10. augustil kell 18 00 Kohtla-järve linnavalitsuses (Keskallee 19)
- 11. augustil kell 18 00 Lüganuse Rahvamajas (Lüganuse tee 25, Lüganuse)
- 13. augustil kell 18 00 Jõhvi vallavalitsuses (Kooli tn 2)
Lisainfo: https://riigiplaneering.ee/tuumajaam
Mis saab edasi?
Pärast uuringute valmimist ja kandidaatalade võrdlemist tehakse otsus eelistatud asukoha kohta. Seejärel algab riigi eriplaneeringu teine etapp, milles koostatakse valitud asukohale detailne lahendus ning viiakse läbi täiendav, veelgi põhjalikum mõjude hindamine enne lõplike otsuste tegemist.
Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, konsultantidena on partneriteks Skepast&Puhkim OÜ ja OÜ Inseneribüroo Steiger. Meeskonda kuulub ligi 40 eksperti erinevatest valdkondadest.
