Kaasamiskoosolekul annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos projektipartnerite Skepast&Puhkimi ning Enefit Greeniga ülevaate sellest, millised eksperthinnangud trassialternatiividele on tehtud ja milliseid veel tehakse, missuguseid kriteeriume hindamisel arvestatakse ning mis on projekti edasised tegevused. Lisaks antakse ülevaade meelsusuuringu tulemustest, milles kutsuti osalema trassialternatiividest puudutatud maaomanikke isikukood@eesti.ee meiliaadressi ja täiendavate kanalite kaudu. Oluline osa koosolekutest on avatud arutelu, mistõttu on peale planeeringu meeskonna ülevaateid võimalus kõigil ka küsimusi esitada.
Koosolekud toimuvad:
- 6.05.2025 algusega kell 18.45 Häädemeeste seltsimajas
- 7.05.2025 algusega kell 18.45 Kilingi-Nõmme klubis
- 14.05.2025 algusega kell 17.30 MS Teams keskkonnas - Link osalemiseks on SIIN, hiljem lisame planeeringu kodulehele www.liivielekter.ee ka kohtumise salvestuse.
Eraldi on saanud kõik trassialternatiividest otseselt puudutatud maaomanikud kutse osaleda maaomanikele suunatud kohtumistel, mis toimuvad samadel kuupäevadel ja samades kohtades vahetult enne avalikku osa. Seal saavad maaomanikud teada oma kinnistu(te) kohta käivat infot, sh piirangute, hüvitiste ning maakasutusvõimaluste kohta. Kui Te olete trassialternatiivide lähedusse jääva kinnistu omanik, kuid pole isikukood@eesti.ee aadressile saadetud teavitust kätte saanud, siis palun võtke ühendust riigi eriplaneeringu projektijuhi Anne Martiniga ([email protected])..
Kõik need, kel pole koosolekutel võimalik kohapeal osaleda, on oodatud veebikoosolekule, mis toimub 14.05.2025 algusega kell 17.30. Link osalemiseks on SIIN, hiljem lisame kohtumise salvestuse ka planeeringu kodulehele www.liivielekter.ee
Maaomanike meelsusuuring: teadlikkus ja toetus on madalad
Jaanuari lõpus ja veebruari alguses viidi Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu raames läbi meelsusuuring. Uuringu eesmärk oli selgitada välja trassialternatiivide vahetusse lähedusse jäävate maaomanike hoiakud ja eelistused planeeritava 330 kV kõrgepingeliini asukoha suhtes. Täpsemalt, välja sooviti selgitada konkreetse piirkonna elanike eelistus võimalike trassialternatiivide vahel.
Veebipõhine küsitlus saadeti 23. jaanuaril 2025 3766-le maaomanikule. Meelsusuuringust teavitati maaomanikke eesti.ee-lõpuga e-kirjaga ning täiendavalt aitasid teavitada kohalikud omavalitsused oma kanalites. Vastamiseaeg oli 23.01 - 9.02.2025, mil vastas 1326 maaomanikku ehk ligikaudu kolmandik adressaatidest.
Küsitlus korraldati elektiühendusest otseselt mõjutatud maaomanike seas
Küsitluse eesmärk oli anda vastamisvõimalus just nendele inimestele, kelle maa on elektriühendusest kõige rohkem mõjutatud ehk on selle vahetus läheduses. Kolme erineva piirkonna põhist küsitlust koostati selleks, et valik tehtaks just enda lähedal asuvatest alternatiividest ning vältida olukorda, kus ühe piirkonna inimesed annavad eelistuse trassile, mis asub teises piirkonnas ning vastupidi.
Elanike eelistused ühtisid üldjuhul teiste kriteeriumide alusel kujunenud pingereaga
Meelsusuuringu ja valminud eksperthinnangute tulemusi tutvustame kõigile maikuus toimuvatel avalikel aruteludel. Saadud tagasiside on üks kriteerium rohkem kui 20st, mis tähendab, et küsitluse tulemused ei ole kaugeltki ainsaks trassivaliku tegemise aluseks. Asukohavaliku otsus tehakse nii keskkonnaalaste, majanduslike, kultuuriliste kui sotsiaalsete mõjude analüüsi tulemusena.
Elanike küsitlus oli üles ehitatud visandatud trassialternatiividest eelistatuima väljavalimiseks. Küsitluse tulemusena ilmnenud eelistused langesid enamjaolt kokku sellega, mis ka teiste sotsiaalsete kriteeriumite hulgas pingerida kõige enam mõjutavad, näiteks hoonete arv trassikoridori läheduses ja elanikkonna tihedus.
Teadlikkus ja toetus on madalad
Uuriti trassialternatiivide mõjualasse jäävate elanike eelistusi nii maakaabelliini kui õhuliini suhtes. Samuti selgitati küsitlusega elanikke teadlikkust leevendusmeetmetest ning ettepanekuid nendeks.
Kõikide küsitluspiirkondade elanikele seostub õhuliin paljuski visuaalse reostuse, kinnisvara väärtuse languse, ebakindluse, tervise kahjustumise või looduse hävimisega. Ei nõustuta, et uus liin võimaldab Eesti oma keskkonnahoidlikku energiatootmist ja suurendab energiajulgeolekut. Samuti ei olda üldjuhul teadlik liini rajamisega kaasnevatest hüvitistest. Olulisimaks leevendusmeetmeks peetakse kõrghaljastust, ka rahalisel hüvitisel on teatav tähtsus. Samuti on muude leevendavate meetmetena välja toodud liini rajamist maakaablina (kõige sagedamini mainitud), asendusmaade pakkumist, võrgutasuta elektrit, kohaliku elukeskkonna arendamist, kiiret internetti. Vastustest jäi kõlama vastuseis nii liinidele kui meretuuleparkidele.
Arusaadavalt on inimesed praegu skeptilised ning seda mistahes suurprojekti puhul, nende hirmud on mõistetavad, kuid sageli pole nendeks alust. Planeeringumeeskonna töö on selgitada elektriühendusega kaasnevaid mõjusid, leida keskkonda võimalikult vähe häiriv asukoht ning töötada välja leevendavad meetmed, kus see vajalik. Näiteks ühendusest otseselt puudutatud maaomanikele on ette nähtud ka kompensatsioon ning eesmärk on leida kõigile osapooltele võimalikult mõistlikud lahendused asukoha valikul.
Kõike seda selgitabki planeeringumeeskond nii maaomanikele eraldi kui kõigile teistele huvitatutele mai alguses nii Häädemeestes (6.05.2025) kui Kilingi-Nõmmel (7.05.2025) ning samuti veebikoosolekul 14.05.2025.
Korduma kippuvad küsimused riigi eriplaneeringu kohta
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) riigi eriplaneeringu algatas Vabariigi Valitsus 04.08.2022. Planeeringu eesmärk on kavandada Liivi lahe meretuulepargi elektriühendus, mille kaudu tuuakse merel tuulest toodetud elekter maismaale põhivõrku, kust see jõuab tarbijateni.
All on kõige rohkem eriplaneeringu kohta esitatavad küsimused ja vastused. Rohkem korduma kippuvaid küsimusi koos vastustega leiab riigi eriplaneeringu kodulehelt www.liivielekter.ee
Milleks Liivi lahe elektriühendust vaja on?
Liivi lahte on rajamisel meretuulepark võimsusega kuni 1000 MW. See tähendab, et selles toodetakse kuni pool Eesti praegusest elektrienergia vajadusest. Selleks, et toodetud roheenergia meie kõigini jõuaks, tuleb see elektriühenduste abil maismaale tuua ning olemasoleva ülekandevõrguga ühendada.
Meretuulepargis elektrienergia tootmisega paraneb Eesti varustustuskindlus ja energiajulgeolek. Kuna tuuleenergia on üks odavamaid tootmisviise, siis muudab see elektrihinna ka taskukohasemaks. Samuti on tuuleenergia puhas ja taastuv ning seega keskkonnasõbralik energiaallikas.
Millal saab eriplaneeringus kaasa rääkida?
Riigi eriplaneeringu koostamisel on oluline roll kohalike omavalitsuste ja kogukondade tagasisidel ja ettepanekutel. Nii on korraldatud avalikke arutelusid nii eriplaneeringu kui sinna kaasamise võimalustest. Viimane kaasamislaine toimus 2024. a sügisel, mil viiel avalikul koosolekul tutvustati Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste alternatiive ja koguti nendele tagasisidet. Saadud tagasiside põhjal täpsustasid eksperdid alternatiive, millest teavitati ka maaomanikke. Järgnes trassialternatiive võrdlus ning mõjude hindamise aruande koostamine ja eksperthinnangute ning uuringute läbiviimine. Viimastest ei ole kõik veel valminud, kuid suurem osa on lõpetatud ning võrdlustulemustes arvesse võetud. Trassialternatiivide esmaseid võrdlustulemusi oleme tutvustanud juba puudutatud omavalitsustes ning tutvustame maikuus maaomanikele ja teistele piirkondade elanikele nii kohapeal kui veebikoosolekul. Järgmine avalik tutvustus on kavandatud 2026. a algusesse, mil trassialternatiivi eelistus kujunenud ning saab tutvustada kogu planeeringumaterjali tervikuna.
Millist hüvitist saab maaomanik?
Elektrivõrgu rajamisega seotud piirangute hüvitamiseks töötatakse paralleelselt riigi eriplaneeringu protsessiga välja kompensatsioonimeetmed, mis valmib koos eelistatud trassilahendusega eeldatavasti käesoleva aasta suvel.
Juhtudeks, kui õhuliin või maakaabel läbib kinnistut, on maaomanikule ette nähtud kompensatsioon maakasutuse piirangute eest. Kompensatsiooni suuruse väljatöötamisel võetakse arvesse nii konkreetse maa väärtust (turuväärtus), olemasolevat sihtotstarvet ja selle kasutusvõimalusi (sh perspektiivseid). Metsamaa puhul võetakse kompensatsiooni suuruse väljatöötamisel arvesse ka raadatava metsa väärtus (metsa eest, mis õhuliini või maakaabli rajamise tõttu tuleb raadata) ja lisaks hüvitatakse ka kuni 60 aasta metsa juurdekasvu väärtus.
Kompensatsiooni väljamaksmine toimub vastavalt omaniku soovile, kas ühekordse maksena lepingu sõlmimisel (inimene saab korraga kätte suurema summa) või iga-aastaste maksetena 15-aastase perioodi jooksul.
Millised piirangud tulevad maaomanikule?
Õhuliinide alust ja neid vahetult ümbritsevat ala nimetatakse kaitsevööndiks (330 kV õhuliini puhul 40 meetrit mõlemal pool liini kesktelge). Maakaabli puhul on see 1 m, merekaablil 100 m. Kaitsevööndis tegutsemine on reguleeritud õigusaktidega (ehitusseadustiku §-de 70 ja 77).
Seaduse järgi pole kaitsevööndisse üldjuhul lubatud ehitisi ja kõrghaljastust rajada. Siiski on võimalik teha kokkuleppel juhtumipõhiseid erandeid. Näiteks on lubatud puitaia või maandatud metallaia ehitamine ja teatud tüüpi haljastuse säilitamine. Põllumajanduslikule tegevusele kehtivad eelkõige kõrguspiirangud ja mastialust maad ei saa kasutada.
Milliseid uuringuid tehakse?
Riigi eriplaneeringu raames on tehtud ja tegemisel eksperthinnangud, kus hinnatakse nii sotsiaalmajanduslikke, kultuurilisi kui keskkonnale avalduvaid võimalikke mõjusid. Nii näiteks on eriplaneeringu lahutamatuks osaks erinevad ekspertarvamused - arheoloogiline ja allveearheoloogiline, elektromagnetvälja, linnustiku, käsitiivaliste, loomastiku, kalastiku, taimestiku, geoloogia ja põhjasetete, merepõhja elustiku ja elupaikade kui Natura hindamise ekspertarvamused. Lisandub energiaülekande süsteemi tehniline eskiisprojekt. Samuti on trassialternatiivide võrdlemise raames läbi viidud põhjalik sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjude hinnang, millest üks osa oli ka eelmises peatükis mainitud meelsusuuring. Kuigi suurem osa uuringutest on tehtud, siis viimased on veel tegemisel ning valmivad eeldatavasti suve lõpuks. Kõik uuringud lisatakse ka eriplaneeringu lehele: www.liivielekter.ee
Millal kavandatav elektriühendus valmib?
Hetkel on Liivi lahe elektriühenduse riigi eriplaneering asukoha eelvaliku etapis, mille lõpuks leitakse alternatiivide seast sobiv asukoht elektriühenduse jaoks. Viimase otsustab valitsus eeldatavasti 2026. Aasta esimeses pooles.
Praeguse visiooni kohaselt on Liivi lahe regiooni esimene meretuulepark plaanis rajada juba 2032. aastal. Samaaegselt tuulepargi valmimisega peab valmis saama ka elektriühendus põhivõrguni, et meretuulepargis toodetav elekter jõuaks tarbijateni.
Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, täpsemat infot planeeringu kohta leiab www.liivielekter.ee
