Planeerimisprotsessis on olulised kõigi osapoolte arvamused ja ettepanekud. Seetõttu on lahenduse kujundamisel olnud prioriteediks erinevate huvide väljaselgitamine ja nende tasakaalustamine. Ehkki kõikide osapoolte jaoks rahuldava tulemuse saavutamine on olnud kohati keeruline, on eksperdid panustavad sellesse, et leida parim võimalik lahendus.
Kuna maavarade kaevandamise puhul on tegemist väga olulise ja kohalike olude vaates tundliku teemaga, on planeeringu mõjude hindamisel pööratud tavapärasest enam tähelepanu sotsiaalmajanduslikele mõjudele.
Omavalitsused seisavad kohalike väärtuste ja loodusressursside säästliku kasutamise eest
Planeeringu koostamisel on käinud järjepidev töö nii ministeeriumite, riigiasutuste kui kohalike omavalitsustega. Kooskõlastamisel asutused üldiselt suuri probleemkohti ei näinud, küll aga laekus tähelepanekuid ja vastuväiteid omavalitsustelt. (vt kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelit)
Mõned kohalikud omavalitsused tõid välja, et planeeringus on vaja täpsemalt kirjeldada, kuidas ja millal planeeringu kehtestamise järgselt nende territooriumile jäävaid alasid hakatakse kasutusele võtma. Näiteks, kuidas tagatakse alade etapiviisiline kasutuselevõtt. Soovitakse kindlust, et kui ühes kohas avatakse uus karjäär, siis teises kohas juba tegeletakse ala korrastamisega, et see võimalikult kiiresti kogukonnale tagasi anda. Planeeringumeeskond arutas tõstatatud küsimused omavalitsustega läbi ja selle tulemusel on planeeringusse viidud sisse täpsustused, mis sätestavad, millised tingimused peavad olema täidetud, enne kui liigutakse edasi järgmistele aladele.
Niisamuti paluti mõningaid alasid korrigeerida, et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine. Omavalitsused mõtlesid kaasa, kuidas nende valla territooriumil alade kasutusele võtmist suunata.
Tõsi, mõni Harjumaa omavalitsus ei sooviks oma territooriumile hea meelega üldse kaevandamistegevust. Ka siin saab leevandust tuua alade täpne kasutusele võtmise loogika, et omavalitsusel oleks kindlus ja selgus, kus ja millal üldse kaevandamiseks minna võib. Mööname, et planeeringulahendus ei pruugi vastata kõikide omavalitsuste huvidele, ent koostada ei saa maakonnaplaneeringut, mis vastaks vaid ühe valla konkreetsetele soovidele – planeeringu korraldaja ülesanne on kõikide osaliste huvisid arvestada. Planeerimisseaduse kohaselt koostatakse maakonnaplaneering riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste tasakaalustamiseks.
Kooskõlastamise etapi tulemusena võib öelda, et enamik omavalitsustest siiski toetab teemaplaneeringu protsessi ja oli valmis kompromisse leidma. Näiteks, kui esialgses planeeringulahenduses oli määratud oluliselt enam potentsiaalseid kaevandamisalasid, siis omavalitsuste eelistusi arvesse võttes jäi lõpplahendusse alasid vähem. See viitab tulemuslikule koostööle.
Planeering ei tähenda tingimata kaevandamist
Kooskõlastusringil said ettepanekuid teha ka eraisikud ja ettevõtjad. Neid laekus 18.
Inimeste peamine kartus oli, et kaevandamine tuleb elamutele liiga lähedale. Seda eeskätt Harku karjääri ümbruses, kus kaevandamise negatiivne mõju on juba pikalt kestnud ja arusaadavalt ei soovita uusi häiringuid. Teemaplaneeringus on fikseeritud, et Harku karjääri (sh Harku 4 ala) puhul tuleb arvestada mõjualasse jäävate tundlike objektidega ning kaevandajal tuleb tulevikus elanikke, kelle eluhooned jäävad mõjualast vähemalt 500 m raadiusesse, kaevandamisloa menetlusse kaasata. Kaevandaja peab kohalikega arvestama, tagama seadusest tulenevate normide täitmise ning rakendama vajalikke leevendusmeetmeid.
Samuti kardetakse, et pärast planeeringu kehtestamist alustatakse koheselt kodukohas kaevandamisega. Planeeringumeeskond selgitas vastustes, et nii see ei ole. Planeering ise kaevandamise luba ei anna, vaid määrab ära võimalikud kaevandamisalad. Luba tuleb võimalikul kaevandajal taotleda eraldi Keskkonnaametilt. See on põhjalik protsess, kuhu kaasatakse kohalik omavalitsus ja kohalikud inimesed. Viiakse läbi täpsed mõjude hindamised, töötatakse välja kõikide häiringute leevendamiseks meetmed jm. Omavalitsus saab menetluses seada täiendavaid tingimusi, näiteks kehtestada kellaajalisi piiranguid, öelda, kus peaks paiknema mürarikas purustussõlm või milliseid teid tohib kaevandaja kasutada ja kuidas peab neid hooldama.
Kavandamise luba eeldab põhjalikku hindamist
Tagasiside järgi soovitakse, et mõjud ja leevendusmeetmed oleksid planeeringuga kirjeldatud ja hinnatud juba väga täpselt, ent teemaplaneering on strateegiline dokument ega võimalda niisuguses detailsuses seda teha, vaid see saab toimuda alles hiljem kaevandusloa menetluses. Kaevandamisloa taotlemisel hinnatakse iga kord, kas kavandatava karjääriga tagatakse kehtestatud müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normtasemetesse jäämine. Kui normi piiresse ei suudeta jääda ja leevendavaid meetmeid ei ole võimalik rakendada, siis kaevandamisluba ei anta. Seda, et loamenetluses tuleb kõiki aspekte põhjalikult hinnata ja leevendavad meetmed määrata, tuleneb kehtivatest õigusaktidest ning seda planeeringulahendus ka rõhutab.
Samuti on oluline silmas pidada, et planeering ei pane paika karjääride täpseid asukohti, vaid võimalikud alad, mille sees saab hiljem täpsed kaevandamisvõimalused välja selgitada. Samuti ei saa ühes piirkonnas toimuda mitut kaevandamist korraga. Planeering näeb ette, et uue karjääri avamisel tuleb teises karjääris alustada juba korrastamisega. Ka omavalitsused tõid välja, et oluline on tagada rohevõrgustiku toimivus ja kaevandamine peab toimuma sellistel aladel osade kaupa.
Kohalike inimeste tagasiside ja murekohad on väärtuslik informatsioon ning sellega on lahenduses arvestatud nii palju, kui maakonnaplaneeringu formaat võimaldab. Planeering näeb ette tingimused ja suunised järgnevateks etappideks mõjualas tundlike objektidega arvestamiseks.
__________________
Kokkuvõttes toob maavarade teemaplaneering kõigile osapooltele selguse ja kindla teadmise, kus ja millistel tingimustel Harjumaal üldse kaevandada tohib. Kindel reguleeritud kord annab selge info riigile ja omavalitsusele ning meelerahu kohalikule elanikule.
Järgmise sammuna liigub planeeringulahendus Vabariigi Valitsusse vastu võtmise üle otsustamiseks. Pärast vastuvõtmist toimub avalik väljapanek, mille käigus on planeeringuga võimalik tutvuda kõigil huvilistel.
