Eesmärk on tagada Harjumaa ehitusmaavara varu ja panustada laiemalt Eesti varustuskindlusse aastani 2050. Lubjakivi, liiva ja kruusa vajatakse teede, ühiskondlike hoonete ja muu taristu rajamiseks ning hooldamiseks.
Planeeringu vajadust näitab muu hulgas kõrgema kvaliteediga lubjakivi varu. Praegu kaevandamiseks antud lubadega jätkub Harjumaal kõrgekvaliteetset lubjakivi hinnanguliselt umbes 10 aastaks, samas kui heaks varustuskindluseks loetakse vähemalt 15 aasta varu. Aastani 2050 on vaja kasutusele võtta ligikaudu 15 miljonit m3 täiendavat kõrgemargilist lubjakivi.
Harju maakonnas leidub olulisel määral hea kvaliteediga ehituseks vajalikku lubjakivi ja liiva. Samas on Harjumaa kõige tihedamalt asustatud ja kiiremini arenev piirkond Eestis, kuhu on koondunud elamud, tööstus, taristu ning väärtuslikud loodus- ja puhkealad. Planeeringu peamine ülesanne on olnud leida nende huvide vahel tasakaal, et tagada ühiskonnale vajalik maavaravaru võimalikult väikese mõjuga inimestele ja loodusele. Koostöös omavalitsuste ja kogukondadega on lahendusse jäetud minimaalselt perspektiivseid kaevandamiseks sobivaid alasid.
Kujunes mitmes kaasamisetapis
Kohalikud omavalitsused ja elanikud on olnud planeeringu koostamisse kaasatud kõikides etappides. 2024. aasta sügisel toimus Harjumaa eri paigus 11 koosolekut, neist kaks veebis, lisaks võeti ette kaks avalikku karjäärikülastust. Huvi kaasa rääkida ja infot saada on olnud märkimisväärne - üritustel osales kokku ligi 1000 inimest. Potentsiaalsetele kaevandamisaladele või nende mõjualasse jäävate kinnistute omanikega on suheldud otseposti teel personaalselt.
Kohtumistel on olnud olulisteks teemadeks võimalike kaevandamisalade paiknemine, puhveralad, mõju elukeskkonnale ning tingimused, millega häiringuid vähendada. Saadud tagasisidet on kasutatud planeeringulahenduse täpsustamisel.
2025. aasta kevadel toimus eskiislahenduse avalik väljapanek ja juunis arutelud üle kogu Harjumaa. Praegusele põhilahenduse avalikule väljapanekule eelnes kooskõlastamine kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega.
Alade kaardistamine ei tähenda tingimata uute karjääride avamist
Riigi huviga ala planeeringus ei tähenda, et seal kindlasti kaevandama hakatakse. Planeering määrab piirkonnad, kus maavara uurimist või kaevandamist on tulevikus põhjendatud kaaluda. Kaevandamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt eraldi luba ning selle menetlusse kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka elanikud. Loamenetluses hinnatakse konkreetse tegevuse mõju ja töötatakse välja häiringuid vähendavad tegevused. Omavalitsustel ja kohalikel elanikel on võimalik kaevandamisloa menetluses kaasa rääkida näiteks karjääri tööaja, müra tekitavate tegevuste asukoha ning ala hilisema korrastamise küsimustes.
Planeeringu üks olulisemaid eesmärke on olnud anda kõigile osapooltele rohkem selgust. Välja on valitud alad, kus võiks vajaduse tekkimisel olla võimalik maavara kaevandada kõige väiksema mõjuga.
Hõlmab kogu Harjumaad
Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda: 4333 km² ja kõiki 16 kohalikku omavalitsust. Lahenduse koostamisel on hinnatud nii keskkonna-, sotsiaalmajanduslikke kui ka kultuurilisi mõjusid ning arvestatud muu hulgas looduskaitseliste piirangute, müra ja tolmu, veerežiimi, teedevõrgu ning asustusega.
Harju maakonna maavarade teemaplaneering on avalikul väljapanekul 14. septembrist 14. oktoobrini 2026. Materjalide ja kaardirakendusega saab tutvuda veebis riigiplaneeringu veebilehel ja paberkandjal ministeeriumite hoones (Suur-Ameerika 1, Tallinn) tööaegadel. Kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid oodatakse 14. oktoobrini aadressil [email protected].
Pärast avaliku väljapaneku lõppu teavitatakse avalike arutelude toimumisest nii planeeringu kodulehel kui uudiskirjas.
