“Üleriigiline planeering on Eesti ruumilise arengu pikk plaan ning valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks. Planeeringu koostamisel on kõikide ülesannete lahendamisel keskseks teemaks kestlik areng ja kvaliteetne elukeskkond,” ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Anna Semjonova. “Planeeringu suureks eesmärgiks on, et inimestel oleks kõikjal Eestis võimalikult meeldiv elukeskkond,” lisas ta.
Semjonova selgitas, et kuigi üleriigilise planeeringu käigus ei panda paika ehitiste asukohti ega seata nende rajamiseks konkreetseid tingimusi, määratakse siiski Eesti arenguks vajalikud suunad ning planeerimise põhimõtted kohalikule omavalitsusele. “Näiteks nägi eelmine üleriigiline planeering ette vajaduse tuuleenergia kasutuselevõtuks. Juba üle-eelmises planeeringus Eesti 2010 töötati välja looduskaitsealasid täiendava ja seostava rohevõrgustiku kontseptsioon,” tõi ta näite.
Üleriigiline planeering koondab kokku riigi ruumilise arengu vajadused ja seab paika pikaajalise ruumilise visiooni ning selle saavutamiseks vajalikud eesmärgid. “Selline strateegiline ruumilise arengu plaan aitab kiiresti muutuvates oludes silmas pidada suurt pilti,” täpsustas ta.
Ministeeriumit nõustava konsultatsioonifirma Hendrikson DGE ruumilise keskkonna planeerija Pille Metspalu sõnul lähtub üleriigiline planeering arusaamast, et ruum on väärtus ja selle kasutamiseks on valdkondade vahel tugev konkurents. “Seega tuleb otsuste langetamisel arvestada ruumimõõtmega. Üleriigilise planeeringu üheks eesmärgiks on seetõttu leevendada ka nn ruumipimedust,” täiendas Metspalu.
Käesoleva etapi ehk 2023. aasta lõpuks pannakse Semjonova sõnul kokku üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm. Sisuliselt on tegemist ettevalmistustöödega, mis loovad raamistiku üleriigilise planeeringu koostamiseks. Tuuakse välja, milliste teemadega ja kuidas peab planeeringus tegelema, kellega koostöös planeeringulahendus valmib ning milliseid eeldatavaid planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid tuleb hinnata. Samuti antakse ülevaade, milliseid täiendavaid alusuuringuid on vaja teha ja millised eksperdid peaksid olema üleriigilise planeeringu koostamisse kaasatud.
“Üleriigilise planeeringu ajaraam sobitub hästi riigi tasandi valdkondlike arengukavade uuendamise sammuga. Praegu valdavalt aastani 2030 või 2035 kehtivate arengukavade ülevaatamine ja uute sihtide seadmine peaks algama aastal 2027, mil üleriigilise planeeringu koostamine on lõppenud. Üleriigiline planeering annab pikaajalisest ruumivaatest sisendi järgmistele valdkondlikele arengukavadele. Nimelt on üleriigiline planeering riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” ruumiline väljund,” ütles planeeringusse olulise osapoolena kaasatud Riigikantselei strateegiabüroo esindaja Ott Karulin.
Planeerimisprotsessis saavad osaleda kõik huvitatud isikud
Üleriigiline planeering mõjutab Eesti asustussüsteemi kõiki olulisi valdkondi – haridus-, ettevõtlus- ja kultuurimaastikku, üleriigilist transporditaristut ja liikuuvust laiemalt, energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustikku, maapõue kasutamist, väärtuslikke maastikke ja põllumajandusmaid, metsade majandamist, rohevõrgustikku.”Varasemast põhjalikumalt käsitletakse Eesti julgeolekut ja kliimamõjusid,” täpsustas Semjonova. “Soovitan planeeringu koostamisest võimalusel osa võtta ja end lahendustega kurssi viia.”
