Kuigi planeeringuala on ulatuslik, hõlmates lisaks Liivi ja Pärnu lahele ka Pärnu linna ning Tori, Häädemeeste, Saarde ja Kihnu valda, siis eksisteerib reaalne võimalus, et sobivaimate trassivalikute hulka võib kuuluda mõni Häädemeeste valla territooriumit läbiv trass. Kuigi ühtegi trassivalikut praeguseks tehtud ei ole, on siiski teada, et Liivi lahe meretuulepargis toodetav elekter on vaja viia tarbijateni kas Audru, Sindi või Kilingi-Nõmme alajaama. Eriplaneeringu teemalehel www.liivielekter.ee on juba täna võimalik tutvuda kaardirakendusega, kus on välja toodud trassivalikuid piiravad aluskriteeriumid. Olgu nendeks, siis asustus, taristu või loodusest tulenevad piirangud.
Anne Martin, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eriplaneeringu läbiviimist kureeriv nõunik, kommenteeris hetkeolukorda järgnevalt: „Kui me saame trassivalikute tegemise aluseks olevad seisukohad ja mõjude hindamise programmi novembrikuus valmis, siis on järgmise aasta esimeses pooles kavas jõuda trassialternatiivide visandamiseni. Võimalike trassikoridoride visandamise järgselt plaanime personaalselt kaasata kõiki maaomanikke, kelle maa trassialternatiivide kooseisu jääb. Kuigi planeeringu lõpptulemusena selgitatakse välja üks kõige sobivam trassikoridor, soovime kõiki, keda trass võib tulevikus mõjutada, kaasata esimesel võimalusel.
Küsimusele, kuidas plaanitakse teavitamine korraldada, vastas Anne Martin järgmiselt: „Selle teavituse täpset sõnastust loomulikult veel ei ole, aga võimalus on saata nii e-kirja kui ka tavakirjaga. Loomulikult peab see kommunikatsioon olema laiem, et kohalikud omavalitsused oleksid kursis ning info peab jõudma ka teiste huvilisteni“.
Lisaks oli Häädemeeste rahval huvi ka selle vastu, kuidas plaanitakse jõuda maaomanikega trassi rajamiseks vajaliku maa kasutamise kokkulepeteni. Praeguses planeeringu koostamise etapis ei käsitleta veel maaomanikega kokkulepete saavutamist , kuna isegi trassialternatiive ei ole visandatud ning seega ei ole ka teada, mil määral mõni neist alternatiividest eraomandit puudutab. Seni kasutatud praktikast ning võimalikest kokkulepeteni jõudmise viisidest on kavas anda ülevaade www.liivielekter.ee korduma kippuvate küsimuste rubriigis.
Häädemeeste vallavanema Külliki Kiiveri sõnul on ebaselgust veel küll: „Koosolekul jäid õhku mitmed olulised teemad, eelkõige arendaja valmidus rajada õhuliini asemel maakaabelliin ning õiguslik regulatsioon rajatava elektriliini aluse maa kasutamisel. Selgusetu on ka kavandatavate elektriühenduse rajamisel koosmõju Rail Baltica trassikoridoriga ning kas kohalikud ettevõtjad saavad 6 km raadiuses sõlmalajaamast soodsamal hinnatasemel elektrienergiat kasutada.“
Nendele ja mitmetele muudele küsimustele annab vastuse planeeringu järgmine etapp ehk asukoha valik, mis viiakse läbi lähiaastatel. Kõik huvilised, kes seekord avalikule arutelule ei jõudnud või ootavad planeeringuga seotud küsimustes selgust, saavad eriplaneeringu arenguid jälgida www.liivielekter.ee ning soovi korral liituda seal ka uudiskirjaga, et tellida planeeringuga seotud olulisemad teavitused edaspidi otse oma e-posti aadressile.
Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm määratleb planeeringu eesmärgi ja põhimõtted, millest planeerimisprotsessis lähtuda, kaardistab vajalikud uuringud ning määratleb eeldatavad mõjud. Eeldatavasti jõutakse 2023. aasta novembris praegu koostamisel olevad dokumendid lõplikult valmis.
