„Muudatus kasvas välja saarlaste enda tagasisidest, mida anti nii veebruarikuus toimunud kaasamiskoosolekutel kui ka hiljem arvukate kirjalike ettepanekute kaudu. Kõige rohkem käis läbi saarlaste kindel eelistus, et uus elektriühendus võiks mahtuda kavandatud kahe 330-kilovoldise õhuliini asemel ühte olemasolevasse trassikoridori,“ sõnas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
„See on hea näide planeerimisprotsessist, kus kohalikud elanikud on kaasatud, võimalikud trassid on nendega läbi arutatud ning kus tagasisidest tulenevalt on otsitud täiendavaid võimalusi, kuidas saaks planeeringu eesmärke täita ja elektrivarustust tagada nii, et see oleks kohalikele sobiv lahendus,” selgitas Keldo.
Elering kaalus ettepanekut põhjalikult ning leidis, et võttes arvesse Eleringi kohustust leida elektrisüsteemi arengu jaoks parim majanduslik lahendus ning planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaolusid, on 330-kilovoldise õhuliini mahu vähendamine Saaremaal ühele liinile võimalik lahendus ühenduse planeerimisel. Muudatus on võimalik tänu sellele, et alates riigi eriplaneeringu taotluse esitamisest 2023. aasta oktoobris on selgemaks saanud Läti põhivõrgu tegevused ning algatatud on sealsed planeeringud, täpsustunud on riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamise viisid ja muutunud on ka põhivõrgu talitlusvõimalusi reguleeriv õigusruum. Ühe liini lahenduse puhul on Eleringi hinnangul küll olemas tehnilised riskid, kuid need on olulisel määral maandatud.
Elektriühenduse õhuliin algab Lihula uuest alajaamast ning läheb kuni Saaremaa läänerannikuni välja. Kuna varasema kahe kavandatava liini asemele tuleb üks, siis väheneb planeeritava õhuliini koridori laius 240-lt meetrilt 140-le meetrile. Samuti on vaja edaspidi ka vähem kaableid planeerida, kuna ühenduse maht muutus. Merekaabli koridori laius vähenes 532-lt meetrilt 432-le meetrile ja maakaabli koridori laius 25 meetrilt 20 meetrile.
„Kui varem kahe õhuliini lahenduse puhul oli olemasoleva trassikoridori kõrval kavandamisel alati ka uus koridor, siis nüüd seda enam lisaks planeerida ei ole vaja. Seega jääb valikusse kas olemasolev või uus koridor ja neid võrreldakse omavahel,” ütleb Skepast&Puhkimi planeeringute osakonna juht Triin Koorits ning lisab, et uusi koridore on vaja analüüsida selleks, et veenduda, kas olemasolev koridor on parim või mitte. „Valituks osutub üks koridor ja parim selgub alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise teel.”
Järgmise sammuna viiakse vajalikud muudatused sisse ning uued koridorid avalikustatakse kaardirakenduses juba mõne nädala pärast. Kõikidest muudatustest teavitatakse täiendavalt puudutatud osapooli ning samuti korraldatakse uued kaasamiskoosolekud juunis.
Saaremaale kahe õhuliini asemele ühe kavandamine mõjutab veidi senist ajakava ja nihutab tulemuste valmimist paari kuu võrra. Seega on oodata, et parim trassikoridor ei selgu aasta lõpuks, vaid uue aasta alguses.
