Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu IV uudiskiri

Harju maavarade teemaplaneeringu tutvustamisel osales ligi 1000 inimest 

Möödunud aasta lõpus sai läbi Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu piirkondlike kaasamiskoosolekute esimene laine. See tähendab, et planeeringumeeskond korraldas üheksa kohapealset koosolekut, kaks veebikoosolekut ning ekskursioonid Männiku liivakarjääri ja Väo lubjakivikarjääri. Seda kõike avatud ja läbipaistvaks planeerimisprotsessiks, kuhu kaasata võimalikult palju kohalikke kogukondi ja omavalitsusi

Kõikide koosolekute protokollidega saab tutvuda SIIN

Teemaplaneeringu kaasamiskoosolekutest Ilmaparandajas

Vahetult peale aasta lõpus toimunud kaasamislainet olid projektijuht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Agnes Lihtsa ja Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev saatekülalisteks Vikerraadio Ilmaparandajas. Juttu tuli kaasamiskoosolekutelt saadud tagasisidest ja peamistest küsimustest, samuti teemaplaneeringu eesmärkidest ja hetkeseisust ning tulevikutegevustest. Saadet saab järelkuulata SIIN

Eskiislahendus on valmis

Pärast ligi pooleteise aasta pikkust tööd on valminud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõud. Valminud eelnõudega saab tutvuda ajavahemikul 14.04.-14.05.2025 planeeringute veebilehel: https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/harju-maakonna-maavarade-teemaplaneering

ja paberkujul ministeeriumide ühishoone fuajees (Suur-Ameerika 1, Tallinn, ministeeriumi tööaegadel).

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid tutvustav avalik arutelu toimub 17.04.2025 kell 18.00 veebis, millega liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele arutelule eelneval päeval. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ootab kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid hiljemalt 14.05.2025 aadressile Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või  [email protected]. Lisainfo: Agnes Lihtsa, 58190538.

Seejärel on plaanis mõlema eelnõu avalikustamise tulemusi ehk laekunud ettepanekuid ja arvamusi tutvustada ka puudutatud piirkondade elanikele. Avalikud arutelud toimuvad:

• 05.06.2025 algusega kell 18.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae 38, Paldiski)
• 09.06.2025 algusega kell 18.30 Tabasalu Kooli algklasside majas (Kooli 7, Tabasalu)
• 11.06.2025 algusega kell 18.00 Kostivere Kultuurimõisas (Mõista tee 2, Kostivere)
• 12.06.2025 algusega kell 18.00 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru)
• 16.06.2025 algusega kell 18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu)
• 17.06.2025 algusega kell 18.00 Nõmme maja saalis (Valdeku 13, Tallinn)
• 19.06.2025 algusega kell 18.00 veebis (aruteluga liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele arutelule eelneval päeval)

Eskiislahendus keskendub lubjakivi varude tagamisele

Teemaplaneeringu lahendus keskendub peamiselt kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse tagamisele. Eelmise aasta sügisel tutvustati avalikkusele esmaseid potentsiaalseid kaevandamiseks sobilikke alasid, mida oli lubjakivi osas metoodika alusel välja joonistunud üle 2500 hektari. 

Praeguseks on sellest alles jäänud ligikaudu 1000 hektarit, mis on seatud kasutuselevõtu ajalise järjekorra alusel kolme gruppi. 

• Kõrge prioriteediga alade kasutusele võtmisega saab tõenäoliselt tagada kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse lähimaks 15 aastaks.
• Keskmise prioriteediga alad, mille kasutusele võtmisega ei ole võimalik leevendada, võrreldes kõrgemasse prioriteeti määratud aladega, lähiperioodi varustatust, samas on võimalik tagada pika-ajalist (15+ aastat) varustuskindlust;
• Madala prioriteediga alad, kus ei ole teada omandiõigusest lähtuvalt juurdepääs hinnangulisele lubjakivi levialale või esinevad muud kitsendused, mis välistavad kaevandamistegevuse. Küll võivad need piirangud minetuda antud planeeringu kehtivusperioodil, kuid see ei ole täna teada.
• Riigi huviga liiva ala – teemaplaneeringus ei määratud liiva kaevandamiseks konkreetseid alasid, vaid sobilikud piirkonnad, kuhu suunata ja kus on võimalik teostada liiva uuringuid ja kaevandamist. Nende alade osas prioriteete ei seata.

Kruusa kaevandamiseks on seatud üldised põhimõtted, millest lähtuda ja kruusa puhul konkreetseid alasid planeeringuga ei määrata. 

Valmis on kliimamõjude ja rohevõrgustiku analüüsid

Kliimamõjude analüüs

Teemaplaneeringu koostamise raames viidi läbi kaevandamise kliimamõjude analüüs, mille eesmärk oli hinnata teemaplaneeringus määratud kaevandamisalade kasutuselevõtuga kaasnevaid heitkoguseid ning pakkuda lahendusi nende vältimiseks ja leevendamiseks. Aluseks võeti planeeringu koostamisel kategoriseerimise tulemusel leitud nn kollased ja rohelised alad. Eraldi peatükk koostati esmaste riigi huviga alade kohta. Kliimamõju hindamisel võeti arvesse kavandatud tegevustega kaasnevat mõju kliimale ja kliimamuutustele kui ka kliimamuutuste mõju kavandatud tegevustele ja nende elluviimisele. Analüüsi koostamisel arvestati maakonnaplaneeringu täpsusastmega. 

Olulise kliimamõju leevendamiseks on välja toodud meetmed nii lubjakivi (k.a dolomiit), liiva kui ka kruusa kaevandamisel, mis vähendaksid heidet just peamiselt kaevandamise tegevuse käigus. Lisaks on toodud esile võimalikud KHG heite kompenseerimisvõimalused ning potentsiaalse seotava KHG hulk läbi kompenseerimismehhanismide. Raadamisest ja maakasutusmuutusest tulenev heide on ühekordne ning pöördumatu ning selle leevendamine on võimalik ning kõige mõistlikum kompensatsioonimehhanismide kaudu. Analüüsi käigus hinnati ka kliima ning ekstreemsete ilmastikuolude mõju kaevandamistegevusele ja taristule Harju maakonna kontekstis ning tehti üksikasjalik riskide analüüs keskmise tasemega riskidele; lisaks pakuti välja kohanemismeetmed vältimaks ja leevendamaks kliimamuutuste, kliima ja ilmastikunähtuste mõju kaevandamisega seotud tegevustele.

Analüüsi tulemusi on teemaplaneeringus arvestatud ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelnõu kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ei kaasne.

Rohevõrgustiku analüüs

Lisaks viidi eraldi läbi rohevõrgustiku analüüs, mida oli vaja veendumaks, et potentsiaalsed kaevandamiseks sobilikud alad ei mõjuta negatiivselt rohevõrgustiku toimimist.

Kaevandamine ja rohevõrgustik ei ole teineteist välistavad nähtused. Siiski vältimaks konflikte maavara kaevandamise ja rohevõrgustiku toimimise vahel tuleb võimalusel kaevandamisalad planeerida väljapoole rohevõrgustikku või rakendada vastavaid leevendusmeetmeid. Kuivõrd rohekoridorid on loomade elupaikade tuumalasid ühendavad liikumisteed, ei tohi neid läbi lõigata ning kaevandamisalade korrastamise käigus tuleb need maksimaalselt taastada. Rohevõrgustikuga kattuval alal, kus planeeritakse maavara kaevandamist, tuleb rakendada vastavaid leevendusmeetmeid ja võimalusel kasutada kaevandamistehnoloogiana järkjärgulist kaevandamist ning kohest korrastamist, mis vähendab mõju rohevõrgustikule.

Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ kehtestatud rohevõrgustiku kogupindala on 2388 km2 ning see katab 55,5% maakonna pindalast. Sellest, mismoodi Harjumaa rohealad toimivad ja kui suur on nende võime tasakaalustada inimtegevuse mõju, loe analüüsi kirjeldavast märkusest: LINK 

Teemaplaneeringu suvi ja sügis

Pärast kevadist eelnõude avalikku tutvustamist ja varasuviseid arutelusid jätkatakse suvel põhilahenduse koostamisega ning mõjude hindamise täiendamisega, millele järgneb kooskõlastamise etapp. Sügise alguses täiendatakse lahendust viimaste muudatusettepanekutega ning prognoositavalt kesksügisel on teemaplaneering vastuvõtmiseks valmis. Sellele järgneb aasta viimastel kuudel lõpplahenduse avalikustamine ning oodatavalt 2026. aasta alguses jõutakse Harju maavarade teemaplaneeringu kehtestamiseni.

Mahuka maavarade teemaplaneeringu metoodika vähem kui 5 minutiga 

Maavarade planeerimine on keeruline protsess ning kuna Eestis toimub see esmakordselt, sai selleks loodud ka spetsiaalne metoodika. Selleks, et planeering oleks kõigile arusaadav ja läbipaistev, oleme loonud selgitava materjali, millega saab tutvuda nii lugedes, vaadates kui kuulates.

• Loe metoodika lühikirjeldust planeeringu kodulehel (asub dokumentide all) 
• Vaata lühivideoid, mis kirjeldavad meeskonnatööd ja eesmärke: 
• Planeeringu projektijuht  Agnes Lihtsa selgitab, Kuidas ja milleks koostatakse Harju maavarade teemaplaneeringut?
• Inseneribüroo Steiger maavarde ekspert Erki Vaguri kirjeldab, Kuidas planeerimismeeskond jõudis õigete kaevandusaladeni ja mis oli töö aluseks?
• Kuula meeskonna eestvedajate intervjuud Uudispluss-is kus planeeringu projektijuht Agnes Lihtsa ja Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev tutvustavad esmast lahendust ja selgitavad, miks on alanud töö oluline ka ühiskondliku kokkuleppe saavutamise perspektiivist.

Harju maavarade teemaplaneeringust

Teemaplaneeringu eesmärk on koostöös kohalike kogukondadega ja kohalike omavalitsustega leppida kokku alad ehitusmaavarade (liiv ja lubjakivi) uurimiseks ja kaevandamiseks,  et panustada varustuskindluse tagamisse aastani 2050 ning määrata alade prioriteetsus. Teemaplaneeringu algatas Vabariigi Valitsus 23.12.2021 ning käesolevast aastast veab seda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 

Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda, kuhu kuulub 16 omavalitsust – Keila, Loksa, Maardu ja  Tallinna linnad ning Anija, Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Viimsi, Saue, Saku, Rae, Lääne-Harju, Kuusalu ja Raasiku vallad. Teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses. 

Riigi huviga kaevandamiseks sobilikke alasid ei ole planeeritud Viimsi, Kose, Raasiku, Kiili valda ega Keila, Maardu ning Loksa linna. 

Küsimuste korral palume pöörduda teemaplaneeringu projektijuhi Agnes Lihtsa poole (tel. 5819 0538, e-post [email protected]) 

Meediakanalite esindajatel palume võtta ühendust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  avalike suhete osakonna nõuniku Kady-Ann Kogermanniga aadressil [email protected]