Lehe loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Teksti suurus
Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja samal ajal vajutada kas "+"- või "-"-klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl-klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl- ja 0-klahvile.
Kontrast
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluse uuendamine
Planeeringu menetluse uuendamise eesmärk on leida raudtee Rail Baltic trassile uus asukoht Riigikohtu otsuse alusel tühistatud trassilõikudes 3A, 4A ja 4H.
Majandus- ja tööstusminister allkirjastas 01.04.2025 käskkirja nr 47 "Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigikohtu 19.05.2020 otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas".
Rail Balticu raudtee on Eesti ja kogu Baltikumi jaoks strateegiliselt oluline taristuprojekt, mis loob kaasaegse ja keskkonnasõbraliku transpordiühenduse Euroopa raudteevõrgustikuga, vähendab maanteetranspordi koormust ning soodustab majandusarengut olles samal ajal sõjalise liikuvuse selgroog NATO idatiival.
Rail Balticu maakonnaplaneeringuga on kavandatud:
Rail Balticu 350 m laiune trassikoridor. Raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga on üldjuhul 66 m. Sellest 35 m on taraga eraldatud raudteemaa koos elektrimastide, kraavide ja teenindusteedega. Raudtee täpne asukoht selgub projekteerimisel.
elanikele uued liikumisvõimalused – rongi kasutamiseks on kavandatud Surju ja Urissaare kohalikud peatused.
Rail Balticu raudteega seotud teedevõrgustik, et tagada juurdepäästeed elukohtadele, põllu- ja metsamaadele nii ehitus- kui kasutusaegselt.
ökoduktid koos kaitsevööndiga loomadele liikumisvõimaluste tagamiseks. Riigikohtu tühistatud Rail Balticu trassikoridoris nähakse uuesti ette roheline võrgustik, et säilitada looduslike elupaikade sidusus ja ökosüsteemide terviklikkus.
müraleevendusvajadusega alad nii inimeste kui tundliku looduse kaitseks. Müramüüride täpsed asukohad selguvad raudtee projekteerimisel.
leevendusmeetmed olulise mõju minimeerimiseks looduskeskkonnale. Meetmed täpsustuvad projekteerimisel.
hüvitusmeetmed Luitemaa linnualale avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude hüvitamiseks metsisele ning hüvitusmeetmeid toetavad tegevused ja piirangud kuni mõju hüvitamiseni.
Rail Balticu maakonnaplaneeringu avalikud materjalid (majandus- ja tööstusministri 01.04.2025 käskkirja nr 47 lisa nr 1) on leitavad planeeringute andmekogust PLANK.
Majandus- ja tööstusministri 01.04.2025 käskkirja nr 47 lisa nr 2 on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (AK). Looduskaitseseaduse (LKS) § 53 lõike 1 kohaselt I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Sellist infot sisaldavaid materjale ei tohi veebis kättesaadavad olla. Tutvumaks AK materjalidega, tuleb pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole kirjutades e-posti aadressile [email protected].
Looduskaitsealast teavet sisaldavad versioonid samadest dokumentidest on tunnistatud asutusesiseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 8 alusel. Täpsem info: [email protected].
Vabariigi Valitsus andis 6. veebruari 2025 korraldusega nr 42 nõusoleku Riigikohtu 19. mai 2020. a otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas rakendada Natura erandit Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ kehtestamiseks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 22.11.2024 kirjaga nr 14-8.3/1176 ja 22.11.2024 kirjaga nr 14-8.3/1178 (ametisiseseks kasutamiseks) Kliimaministeeriumile Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ materjalid, et saada heakskiit keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande uuendustele ja täpsustustele.
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud.
Avalik väljapanek ja avalikud arutelud korraldatati Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-18-529 tühistatud Rail Balticu trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas, kus raudteetrassile otsiti uuendatud planeeringumenetluses uus asukoht, koostati planeeringulahendus ja viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) koos Natura hindamisega ja hüvitusmeetmete kava koostamisega.
Avalik väljapanek
Planeeringu materjalidega ja KSH aruandega, sh Natura aruandega ja hüvitusmeetmete kavaga sai tutvuda avaliku väljapaneku käigus perioodil 30.09-28.10.2024:
paberkandjal Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2, Pärnu linn), Saarde Vallavalitsuses (Nõmme tee 22, Kilingi-Nõmme) ja Häädemeeste Vallavalitsuses (Pargi tee 1, Uulu) kohapeal, asutuste lahtioleku aegadel.
digitaalselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Rail Balticu planeeringu veebilehel rubriigis „Avalik väljapanek ja avalikud arutelud“. Veebilehel on kättesaadavad avalikud materjalid. Looduskaitseseaduse § 53 lõike 1 kohaselt I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. KSH aruande lisa 9 (KSH aruande I ja II kaitskategooria liikide täpse asukohaga joonised), lisa 10 (Kullipeasa ökodukti eksperthinnang koos II kaitsekategooria liigi täpse asukoha joonisega) ja lisa 11 (hüvitusmeetmete kava II kaitskategooria liigi täpse asukohaga joonistega) on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks(AK). AK materjalidele on võimalik saada elektroonne ligipääs kirjutades [email protected].
Planeeringu materjalide ja KSH aruande, sh Natura aruande ja hüvitusmeetmete kava kohta sai esitada kirjalikke arvamusi kuni 28.10.2024 aadressil [email protected] või Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122.
Infokoosolek
Infokoosolekul tutvustati avalikustatavaid materjale, toimus arutelu ja küsimustele vastamine. Infokoosolek toimus Surju Rahvamajas (Sireli, Surju küla) 07.10.2024 algusega kell 17.00.
Infokoosolekul oli võimalik osaleda ka läbi veebikeskkonna MS Teams.
Avalikel aruteludel tutvustati avalikustatud materjale, esitatud ettepanekuid ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohti esitatud ettepanekute kohta. Toimus arutelu ja küsimustele vastamine. Avalikud arutelud toimusid:
Uulu Kultuuri- ja spordikeskuses (Pargi tee 1, Uulu) 13.11.2024 kell 17.00
Kilingi-Nõmme Klubis (Pärnu tn 73, Kilingi-Nõmme) 14.11.2024 kell 17.00
Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2, Pärnu linn) 15.11.2024 kell 17.00
Planeeringuala, planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
Planeeringualal paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna ning Saarde ja Häädemeeste valdade territooriumitel. Planeeringuala pindala on 1357 km². Eelistatud trassialternatiivile on koostatud planeeringulahendus, mis näeb ette raudtee arendamise põhimõtted, sh keskkonnakaitselised meetmed. Näiteks nähakse ette 350 m laiune raudtee trassikoridor, Surju ja Urissaare kohalikud raudtee peatused koos juurdepääsuteedega, eritasandilised ristumised veekogude ja teedega, tingimused maaparandussüsteemide toimimiseks, müra leevendusvajadusega alad, ökoduktid koos 500 m kaitsevööndiga ja altpääsud väiksematele loomadele, Rabaküla siduskoridor Luitemaa ja Kikepera-Soomaa metsiseasurkondade sidususe tagamiseks ning roheline võrgustik Riigikohtu poolt tühistatud Rail Balticu trassikoridoris.
Rail Baltic raudtee rajamisel ja kasutamisel kõige olulisemad leevendavad meetmed on näiteks müra ja vibratsiooni tõkestavad meetmed, elupaikade fragmenteerumist takistavad meetmed, elupaikade kvaliteedi muutust takistavad meetmed, juurdepääsu tagamine elukohtadele, põllu- ja metsamaadele. Rail Balticu rajamisega kaasneb oluline leevendamatu ebasoodne mõju Luitemaa metsistele, mis hüvitatakse hüvitusmeetmete kava alusel. Lisaks on ette nähtud hüvitusmeetmeid toetavad tegevused, mis aitavad vähendada võimalust, kus hüvitusmeetmed ei osutu seire põhjal siiski piisavalt tõhusaks ja vajalik on hakata otsima täiendavaid hüvitusalasid.
Kavandataval tegevusel puudub riigipiiriülene oluline keskkonnamõju.
Kontaktinfo
Planeeringu algataja on Vabariigi Valitsus, kehtestaja majandus- ja tööstusminister. KSH aruandele heakskiidu annab Kliimaministeerium (elurikkuse ja keskkonnakaitse põhiüksus). Planeeringu ja KSH koostamise korraldaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kontaktisik Eleri Kautlenbach ([email protected], tel 58851327). Huvitatud isik on Kliimaministeerium (liikuvuse põhiüksus), Rail Baltic Estonia OÜ, RB Rail AS. Planeeringu konsultant on Skepast&Puhkim OÜ, mõjude hindamise konsultant on SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (SIA ELLE).
Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemustega arvestamine
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande uuendatava osa avalik väljapanek toimus 30.09-28.10.2024 ning avalikud arutelud 13.11.2024 Uulu Kultuuri- ja spordikeskuses, 14.11.2024 Kilingi-Nõmme Klubis ja 15.11.2024 Pärnu riigimajas. Avalikustamise ajal esitas kirjalikult ettepanekuid ja küsimusi kuus isikut. Ettepanekuid ja küsimusi esitati seoses hüvitusmeetmete kava koostamise metoodikaga, hüvitusmeetmeid toetavate puhveralade paiknemise ja ruumikujuga, puhveralades kaevandamise võimaldamisega, maavarade varustuskindluse tagamisega, moodustatavate püsielupaikade ruumikujudega, uute juurdepääsuteede rajamise ja hooldamisega, raudtee kaitsevööndi hooldamisega, joogivee kättesaadavusega, pinna- ja põhjaveerežiimi muutustega ning tuulemurruga. Esitatud küsimustele vastati ning ettepanekutega mittearvestamise korra lisati põhjendused. Ettepanekute alusel täpsustati keskkonnakaitselisi meetmeid seoses joogivee kättesaadavusega, pinna- ja põhjaveerežiimi muutustega ning tuulemurruga.
Majandus- ja tööstusminister allkirjastas 30.08.2024 käskkirja, millega võeti vastu Rail Balticu Pärnumaa trassi planeering. Vastuvõtmine on menetlustoiming, millega ministeerium kinnitab, et planeering vastab kehtivatele seadustele, normidele ja muudele nõuetele ning on küps avalikuks väljapanekuks ja aruteludeks.
Detsembris 2023 ja jaanuaris 2024 toimus ametkondade poolt Rail Balticu planeeringu kooskõlastamine. Selle järgselt on materjale täiendatud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 13.06.2024 Rail Balticu planeeringu koos Natura ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega ning Natura hüvitusmeetmete kavaga täiendavaks kooskõlastamiseks asutustele, keda muudatused puudutavad.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 53 lõike 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine keelatud. 13.06.2024 kirjaga nr 14-8.3/699 ja nr 14-8.3/701 edastati kooskõlastamisele planeeringulahenduse, KSH aruande, Natura aruande ja Natura hüvitusmeetmete kava materjalid, mis ei sisalda LKS § 53 lõike 1 kohast teavet.
13.06.2024 kiri nr 14-8.3/700 ja nr 14-8.3/702 on ametisiseseks kasutamiseks, kuna sellega edastati kooskõlastamisele materjalid, mis sisaldavad LKS § 53 lõike 1 kohast teavet. Neid dokumente pole võimalik veebilehe kaudu jagada.
Kooskõlastamisega sooviti kinnitust sellele, et planeering vastab kõigile kehtivatele seadustele, normidele ja muudele nõuetele. Teisalt oodati veel ka sisulist tagasisidet lahendusele ja selle mõjudele, mille põhjal vajadusel kooskõlastamisjärgselt materjale täiendatakse.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 53 lõike 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine keelatud. Sellest tulenevalt on ametisiseseks kasutamiseks määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 02.08.2024 kiri nr 14-8.3/699-11.
Paralleelselt täiendava kooskõlastamisega tutvustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium planeeringumaterjalide hetkeseisu ja edasisi tegevusi.
Infokohtumised toimusid:
1. juulil Häädemeeste Seltsimajas (Suurküla 4, Häädemeeste alevik), 2. juulil Surju Rahvamajas (Sireli, Surju küla) ja 3. juulil Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2, Pärnu linn).
Osalemiskutse saadeti e-kirjaga kõikidele maaomanikele, kellel on otsene puutumus Rail Balticu planeeringuga ja ka neile, kes on andnud teada, et soovivad saada planeeringu kohta infot. Kuid osalema olid oodatud kõik huvilised.
Infokohtumisel tutvustati, kus paikneb raudtee trassikoridor, ökoduktid, teede ristumised raudteega, suletavad teed ja tagasipöördekohad, uued teed, kohalikud rongipeatused, metsiste uued püsielupaigad, hüvitusmeetmetega seotud puhveralad jne. Samuti tutvustati, millised mõjud raudteega kaasnevad ning kuidas on kavandatud hüvitada raudteest tulenev ebasoodne mõju metsisele. Anti ka ülevaade, mida kavandatu maaomanikele ja lähikondsetele tähendab. Kõigil oli võimalik esitada ka küsimusi. Infokohtumise lõpus oli võimalik soovi korral igal maaomanikul saada oma kinnistu osas täpsemat infot selle kohta, kas ja mida Rail Balticu raudtee planeeringuga tema kinnisasjale planeeritakse ja kuidas see teda mõjutab.
Planeeringumaterjalide avalik väljapanek ja arutelu toimuvad siis, kui täiendavad kooskõlastused on olemas ja regionaalminister on planeeringu vastu võtnud. Siis saavad materjalidega tutvuda ja nende kohta arvamust avaldada kõik planeeringust huvitatud inimesed. Eeldatavalt toimub see selle aasta kolmandas kvartalis. Avalikust väljapanekust ja avalikest aruteludest teavitatakse eraldi.
Eelistatud sinine-kollane-roosa trassialternatiivile on valminud planeeringulahendus, hinnatud on kaasevad mõjud ja välja on selgitatud metsisele ebasoodsa mõju kompenseerimiseks vajalikud tegevused. Nii looduse kui ka inimeste seisukohast parim sinine-kollane-roosa trass kulgeb Rabaküla servast läbi Ilvese küla hõredalt asustatud piirkonna, Kõveri külas piki Ura jõge, kirde-edela suunas läbi Laiksaare ja Nepste külade, Krundiküla idaosas liitub varem planeeritud trassiga.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 18.12.2023 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas planeeringulahenduse, keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande, Natura aruande ja Natura hüvitusmeetmete kava kooskõlastamiseks valitsusasutustele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Pärnu linnale ning Häädemeeste ja Saarde vallale.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 53 lõike 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine keelatud. 18.12.2023 kirjaga nr 14-8/1352 edastati kooskõlastamisele planeeringulahenduse, KSH aruande, Natura aruande ja Natura hüvitusmeetmete kava materjalid, mis ei sisalda LKS § 53 lõike 1 kohast teavet.
18.12.2023 kiri nr 14-8/1354 on ametisiseseks kasutamiseks, kuna sellega edastati kooskõlastamisele materjalid, mis sisaldavad LKS § 53 lõike 1 kohast teavet. Neid dokumente pole võimalik veebilehe kaudu jagada.
Kooskõlastamisega sooviti kinnitust sellele, et planeering vastab kõigile kehtivatele seadustele, normidele ja muudele nõuetele. Teisalt oodati veel ka sisulist tagasisidet lahendusele ja selle mõjudele, mille põhjal vajadusel kooskõlastamisjärgselt materjale täiendati. Kooskõlastustega on võimalik tutvuda SIIN.
Rail Baltic raudteetrassi rajamiseks kehtestas riigihalduse minister veebruaris 2018. a Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine.“ Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistas kohus riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal). Riigikohtu otsuse järgselt uuendati tühistatud trassilõikude piirkonnas planeerimismenetlus, sh keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH), et leida raudtee trassile uus asukoht.
Järgnenud planeerimisprotsessis töötati välja kuus alternatiivi, mille mõjusid hinnati ja mida omavahel võrreldi (Joonis 1).
Kõigepealt hinnati, kuidas Rail Balticu kuus trassialternatiivi mõjutavad üle-euroopalisesse looduskaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura alasid. Selgus, et kõik kuus raudtee trassialternatiivi avaldavad ebasoodsat mõju Natura aladele. Kõige suurema mõjuga on oranž trassikoridor, sellele järgnevad sinine ja sinine-kollane-sinine trassikoridor. Kõige väiksema ja sarnase mõjuga on roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-sinine trassialternatiiv.
Kuna nõuete kohaselt peab valima sellise alternatiivi, mis Naturale kõige vähem mõju avaldab, siis oranž, sinine ja sinine-kollane-sinine trassikoridor jäid kõrvale ning neile enam raudteed ei kaalutud. Edasi töötati Naturale mõjudelt sarnase roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-sinine trassialternatiividega, et ruumiliste, sotsiaal-majanduslike, looduskeskkonna, tehnilise teostatavuse ning ehitusmaksumuse kriteeriumite alusel selgitada välja parima alternatiivi. Selles etapis selgus, kõige viimane ehk kõige suurema mõjuga on roos-kollane-sinine alternatiivi. Sellele järgnes roosa alternatiiv. Kõige väiksema mõjuga ehk parim alternatiiv on sinine-kollane-roosa (Joonis 2). Tegemist on trassiga, mis kulgeb Rabaküla servast läbi Ilvese küla hõredalt asustatud piirkonna, Kõveri külas piki Ura jõge, kirde-edela suunas läbi Laiksaare ja Nepste külade (asustatud osast lääne poolt), Krundiküla idaosas liitub varem planeeritud trassiga.
Joonis 1. Rail Balticu kuus trassikoridori alternatiivi, mida omavahel võrreldi
Joonis 2. Rail Balticu rajamiseks kõige väiksemate mõjudega sinine-kollane-roosa trassikoridor
Sinine-kollane-roosa trassialternatiiv tekitab Natura Luitemaa linnuala piirkonnas barjääri metsise erinevate asurkondade vahel ning seeläbi mõjutab metsise elupaikade sidusust ja populatsioonide elujõulisust. Naturale ebasoodsat mõju võib avaldada ja sellest tulenevad mõju hüvitada vaid avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Eestis ja ka Balti riikides on Rail Balticu üks olulisemaid taristu projekte, mille rajamine täidab mitmeid Eesti riigi jaoks avalikes huvides seatud pikaajalisi eesmärke. Elektrifitseeritud Rail Balticu rajamisega kaasneb keskkonnahoid, kuna kaupade ja inimeste liikumisega maanteelt raudteele väheneb maanteetranspordist tulenev õhu- ja mürasaaste ning süsinikuheide. Kaasneb ka positiivne mõju inimeste tervisele, kuna õhuheitmeid on vähem ning suureneb liiklusturvalisus, sest raudteeliiklus on umbes 30 korda turvalisem kui autodega liiklemine. Samuti parenevad inimeste ja kaupade liikumisvõimalused. Seeläbi avarduvad hariduse- ja tööjõuareaalid, tugevneb Eesti konkurentsivõime kasv ja majandusareng.
Edasi tegeletakse üksnes sinine-kollane-roosa trassialternatiiviga. Väljavalitud trassialternatiivile koostatakse planeeringulahendus. Kuna olemas on avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused Rail Balticu planeerimisega jätkamiseks, siis planeerimisprotsessis koostatakse Natura hüvitusmeetmete kava, mille alusel raudtee rajamisega kaasnev ebasoodne mõju metsistele kompenseeritakse. Piirkonda luuakse metsistele uusi püsielupaikasid ja taastatakse sobilikke elupaikasid. Seda tehakse enne raudtee ehitamisega alustamist, et vältida ebasoodsa mõju avaldumist.
Planeeringulahendus koos Natura ja KSH aruandega ning Natura hüvitusmeetmete kavaga esitatakse asjakohastele asutustele kooskõlastamiseks eeldatavalt veel sellel aastal ning avalikustatakse ametlikult eeldatavalt 2024. aasta I kvartalis. Avalikustamise ajal saavad planeeringulahenduse ja mõjude hindamise dokumentatsiooniga tutvuda ja nende kohta arvamust avaldada kõik asjast huvitatud isikud. Planeering kehtestatakse eeldatavasti 2024. aasta lõpus.
Infot parima trassialternatiivi kujunemise ning edasiste tegevuste ja ajakava kohta jagati Surju rahvamajas 14. novembril algusega kell 17.30 toimunud kohtumisel. Osalema olid oodatud kõik huvilised.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium küsis 01.09.2023 kirjaga nr 14-8/854 Kliimaministeeriumilt heakskiitu Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute KSH programmi uuendustele ja täpsustustele, mis on koondatud KSH programmi lisasse 17.
Kliimaministeerium 11.10.2023 kirjaga nr 7-15/23/2697-5 teavitas, et on kontrollinud KSH programmi uuenduste ja KSH menetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning leidnud, et puuduvad programmi uuenduste heakskiitmist takistavad asjaolud ning kiidab programmi uuendused heaks.
Heaks kiidetud KSH programmi uuendused ja täpsustused
Riigihalduse ministri 13.02.2018 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ KSH aruanne koos lisadega on leitav planeeringute andmekogust (PLANK) vahelehelt Failid.
Toimus avalik väljapanek ja avalikud arutelud raudtee Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi uuenduste ja täpsustuste teemal.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi uuendused ja täpsustused tehti selleks, et leida raudtee trassile uus asukoht Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ koostamise ja selle KSH raames Riigikohtu poolt tühistatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas. KSH programm on KSH aruande koostamise üks lähtekohti.
Avalik väljapanek
Avaliku väljapaneku periood oli 21.07–04.08.2023. Sel ajal sai materjalidega tutvuda digikujul allpool ning paberil järgmistes asutustes nende lahtiolekuaegadel:
Häädemeeste vallavalitsus, Pargi tee 1, Uulu küla (E, K, N 8.30–17.00; T 8.30–18.00; R 8.30–16.00).
Pärnu riigimaja, Akadeemia 2, Pärnu (E–R 8.00–18.00);
Saarde Vallavalitsus, Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (E, T, N 8.00–16.30; K 8.00–18.00; R 8.00–15.00);
Uuendatud ja täpsustatud KSH programmi kohta sai ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada kirjalikult kuni 4.08.2023 meilitsi aadressil [email protected] või postitsi aadressil Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122. Muus osas on KSH programm heaks kiidetud ja selle kohta menetlust ei avata. Samuti ei avata menetlust planeeringu lähteseisukohtade osas.
Ettepanekuid esitas:
Kliimaministeerium. Ettepanekute alusel täiendati KSH programmi – lisati ajakava, KSH töörühma liikmed ja info planeeringu koostamise konsultandi info ning korrigeeriti KSH programmi heakskiitmise otsuse aega.
Maa-amet. Ettepanekud võeti teadmiseks – edasises menetluses arvestatakse MaaPS § 14 ja §15 lõike 82 sätestatuga. Menetlusesse kaasatakse puudutatud isikud, kes on kaevandamislubade või uuringulubade omajad või esitanud taotlusi kaevandamisloa saamiseks või geoloogiliseks uuringuks, kui kavandatava trassi alale jäävad mäeeraldised või geoloogilise uuringu teenindusalad.
OÜ Kevere ja OÜ Kõveri Puhkekeskus. Ettepanekud võeti teadmiseks - vastuskirjas selgitati trassialternatiivide võrdlemise metoodikat.
Avalikud arutelud
Avalikel aruteludel tutvustati uuendatud ja täpsustatud KSH programmi, esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohti nende suhtes. Üritustel arutatati planeeringut ja vastatakse küsimustele.
Avalikud arutelud toimusid:
8. august kl 17.00 – Kilingi-Nõmme klubi (Pärnu tn 73, Kilingi-Nõmme); koosolekul sai osaleda ka veebi kaudu.
9. august kl 17.00 – Häädemeeste Vallavalitsus (volikogu saal, Pargi tee 1, Uulu küla); koosolekul sai osaleda ka veebi kaudu.
10. august kl 17.00 – Pärnu riigimaja (2. korruse saal, Akadeemia 2, Pärnu); koosolekul sai osaleda ka veebi kaudu.
Rail Balticu raudteetrassi rajamiseks kehtestas riigihalduse minister veebruaris 2018. a Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine."
Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistas kohus riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee trassilõikudes 3A, 4A ja 4H (ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal).
Pärast Riigikohtu otsust uuendati tühistatud trassilõikude piirkonnas planeerimismenetlus, sh KSH koostamine, et leida raudtee trassile asukoht.
Menetlust uuendati planeeringualal, mis paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna ning Saarde ja Häädemeeste valla territooriumil. Täpsemalt uuendati menetlust järgmistel territooriumitel.
Planeeringulahenduse (sobivaim asukoht raudtee trassile) ja KSH aruande (kaasnevad mõjud) avalikustame eeldatavalt 2024. aasta I kvartalis. Kavandataval tegevusel puudub riigipiiriülene oluline keskkonnamõju.
Planeeringu ja mõju hindamise protsess koos ajajoonega
Planeeringu algataja on Vabariigi Valitsus, kehtestaja regionaalminister. KSH aruandele heakskiidu annab Kliimaministeerium (keskkonnakorralduse ja välissuhete üksus)
Planeeringu ja KSH koostamise korraldaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kontaktisik ruumilise planeerimise osakonna planeeringute valdkonnajuht Eleri Kautlenbach ([email protected], tel 58851327).
Huvitatud isikud on Kliimaministeerium (transpordi põhiüksus), Rail Baltic Estonia OÜ, RB Rail AS.
Planeeringu ja KSH konsultant on Obermeyer International GmbH Eesti filiaal ja PROINTEC S.A.U Eesti filiaal, Skepast&Puhkim OÜ, SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (SIA ELLE) ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ).
Kui soovid saada teateid oma e-posti aadressile või kirjaga, anna oma soovist teada meilitsi aadressil [email protected] või postitsi aadressil Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122.
Avalikustatud KSH programmi uuendused ja täpsustused
Riigihalduse ministri 13.02.2018 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ on leitav planeeringute andmekogust (PLANK). KSH aruanne koos lisadega on leitav samast vahelehelt Failid .
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" uuendamise võimalike asukohavariantide aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 2021. a 5. juulist 9. augustini.
Avalikul väljapanekul olnud dokumentide tutvustamiseks korraldas Rahandusministeerium 8. juulil Uulus arutelu. Üritusel selgitati, mis on avalikul väljapanekul olevate dokumentide eesmärk, milline on nende koostamise protsess olnud seni ja mis saab edasi.
Avaliku väljapaneku ajal sai paberdokumentidega tutvuda Häädemeeste Vallavalitsuses, Häädemeeste teenuskeskuses, Saarde Vallavalitsuses, Surju teenuskeskuses ja Pärnu Linnavalitsuses.
Trassialternatiivide võrdlustulemuste aruande eelnõu kohta sai ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada kuni 9. augustini 2021.
Pärast väljapanekut toimusid avalikud arutelud toimusid 7. septembril Pärnus, 9. septembril Kilingi-Nõmmes ja 11. septembril Uulus. Avalikel aruteludel tutvustati ja arutati väljapaneku käigus laekunud ettepanekuid ja küsimusi.
Tegu on maakonnaplaneeringu uuendamise esimese etapiga. Pärast koostööd avalikkuse ja ametiasutustega võrdlustulemuste asjus ning nende täiendamist koostatakse planeeringulahendus eelistatud trassikoridorile. Paralleelselt planeeringu koostamisega viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Rail Baltica Harju,- Rapla- ja Pärnu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kiitis Keskkonnaministeerium heaks 4. juunil 2014. Keskkonnaministeeriumi KSH programmi heakskiitmise otsuses sisaldub järgmine nõue:
„Juhul, kui planeerimisprotsessi käigus lisandub trassialternatiive, mis on oluliselt erinevad heakskiidetud programmis esitatud alternatiividest ja mida hakatakse käsitlema KSH aruandes, on vajalik programmi muutmine. Ühtlasi tuleb selleks küsida nõusolekut Keskkonnaministeeriumilt, kes otsustab programmi täiendava avalikustamise vajaduse.“.
9. juunil 2016 Rail Baltica Harju maakonnaplaneeringu planeerimisprotsessi käigus lisandunud trassialternatiivide tõttu avaldas Harju Maavalitsus soovi muuta 4. juunil 2014 heakskiidetud programmi.
Keskkonnaministeerium oli oma 2016. a 21. juuni kirjas seisukohal, et on KSH programmi uuendamisega nõus, kui
tagatud on avalikkus juurdepääs uuendatud KSH programmile ja
välja on toodud ka muudatused võrreldes 4. juunil 2014 heakskiidetud KSH programmiga.
Riigikohus tühistas oma 2020. a 19. mai otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 riigihalduse ministri 2018. a 13. veebruari käskkirjaga„Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee trassilõikudes 3A, 4A ja 4H.
Tühistatud trassilõikude piirkonnas jätkati vana planeerimismenetlust.
Rahandusministeerium pöördus Keskkonnaministeeriumi poole kirjaga 30. märtsil 2021 ja veel ühe kirjaga 12. aprillil 2021 ning palus nõusolekut KSH programmi uuendamiseks. Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise planeerimise ja keskkonnamõju hindamise metoodikas olulisi muudatusi ette ei nähta. Siiski, kuna planeerimisel kaalutakse tühistatud lõigus uusi trassialternatiive, muutunud on planeerijad ja keskkonnamõju hindajad, olid ajakohased täpsustused KSH programmis möödapääsmatud.
Keskkonnaministeerium nõustus oma 2021. a 27. aprilli kirjaga muudatuste sisseviimisega 2014. a 4. juunil heakskiidetud KSH programmi ning palus avalikkusele ja asutustele tagada juurdepääs ajakohastatud KSH programmile ning anda selge ülevaade muudatustest võrreldes heakskiidetud KSH programmiga.
Pärnu maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramise algatas Vabariigi Valitsus 12. aprillil 2012. Pärnu maavanem algatas maakonnaplaneeringu KSH 23. aprillil 2012. Riigihalduse minister kehtestas koostatud Pärnu maakonnaplaneeringu 13. veebruaril 2018.
Riigikohtu 2020. a 19. mail asjas nr 3-18-529 tehtud otsusega tühistati riigihalduse ministri kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ trassilõikudes 3A, 4A ja 4H.
Pärnu maakonnaplaneeringu ja KSH menetluse uuendamise eesmärk on leida Rail Baltic raudtee trassile asukoht Riigikohtu otsuse alusel tühistatud trassilõikudes 3A, 4A ja 4H. Rail Balticu raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid. Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamist ja KSH läbiviimist korraldab Rahandusministeerium. Pärnu maakonnaplaneeringu kehtestab riigihalduse minister käskkirjaga.
Pärnu maakonnaplaneeringu ja KSH menetlust uuendatakse planeeringualal, mis paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna ning Saarde ja Häädemeeste valdade territooriumil. Täpsemalt:
Pärnu linnas Silla ja Vaskrääma küla territooriumil;
Saarde vallas Allikukivi, Ilvese, Jaamaküla, Jäärja, Kalda, Kalita, Kamali, Kanaküla, Kikepera, Kõveri, Kärsu, Laiksaare, Lanksaare, Leipste, Lodja, Lähkma, Marana, Marina, Metsaääre, Mustla, Oissaare, Pihke, Rabaküla, Reinu, Ristiküla, Saarde, Saunametsa, Sigaste, Surju, Tali, Tuuliku, Tõlla, Veelikse, Viisireiu ja Väljaküla küla, Tihemetsa aleviku ning Kilingi-Nõmme linna territooriumil;
Häädemeeste vallas Arumetsa, Jaagupi, Kabli, Krundiküla, Laadi, Leina, Lepaküla, Majaka, Massiaru, Mereküla, Metsaküla, Nepste, Papisilla, Penu, Piirumi, Pulgoja, Rannametsa, Reiu, Sooküla, Soometsa, Tahkuranna, Urissaare, Uuemaa, Uulu ja Võidu küla ning Häädemeeste ja Võiste aleviku territooriumil.
Seoses Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu menetluse uuendamisega toimus 28. aprillil 2021 teabepäev, kus planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostajad tutvustasid käimasolevat protsessi, planeeringu lähteseisukohti ning uuendatud KSH programmi. Samuti anti ülevaade projekti edasisest ajakavast.
Planeeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium, projekti koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Planeeringu ja KSH koostajad on konsortsium OBERMEYER Planen + Beraten GmbH (Saksamaa) ja PROINTEC S.A. (Hispaania) koostöös Skepast&Puhkim OÜ-ga (Eesti) ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment SIA-ga (Eesti/Läti).
